Otsustav nädal rahapoliitikas

Shutterstock

Teoorias oleks seitse aastat väga lõdvana püsinud rahapoliitika karmistamine pidanud olema üsna lihtne ja selgepiiriline protsess: madal tööpuudus ja stabiilselt kerkivad hinnad peaksid jätma ruumi kergitada intressimäära mõne aastaga vähemalt tagasi loomuliku taseme juurde, mis võiks FOMC liikmete pikaajaliste prognooside järgi jääda 3% juurde.

Praktikas pole plaan aga nõnda vettpidavaks osutunud, mida ilmestab tõsiasi, et jaanuaris unistatud intressimäära 100baaspunktisest tõstmisest 2016.a on suudetud realiseerida 0%. Tänaseks on ootusi allapoole korrigeeritud ning tõenäoliselt tehakse seda veelkord 21. septembri istungil, leppides aasta lõpuks parimal juhul intressimäära vaid 25baaspunkti suuruse kergitamisega.

Ootuste juhtimine on saanud palju kriitikat, sest investorid langetavad finantsturgudel otsused juba pikemat aega keskpangast palju madalamate intressimäära ootuste juures. Teisalt ei saa FEDile arvatust rangemat retoorikat ette heita, sest vastasel korral jääks mulje, et turuosalised on suutnud keskpanga nurka suruda ning oma tahtmist saada.

Mõnevõrra lahknevate arvamustega suundutakse ka käesoleva nädala istungile. Investorite hinnang intressimäära tõstmise tõenäosusele on viimase paari kuu jooksul olnud väga kõikuv, varieerudes 40%st tänaseks tagasi 20% juurde. Ja kuigi oma viimastes kõnedes näib olevat rahapoliitika edasist normaliseerimist pooldavate FEDi ametnike arv kasvanud, näitas juuli istungi protokoll, et toona oli palju liikmeid, kelle arvates tuleks oodata täiendavat tõestust majanduskasvu ja inflatsiooni jätkusuutlikkuse kohta – miski, mille suhtes peaks viimase kuu jooksul laekunud oodatust pehmema konjunktuuri tõttu jätkuvalt palju küsimusi olema.

Allikas: FOMC, Bloomberg, LHV

Föderaalreserviga ühel päeval leiab aset ka Jaapani keskpanga istung, mida ei saa lugeda sugugi vähemtähtsamaks, olgugi et analüütikute konsensuse kohaselt ei kavatseta muuta praegust -0,1% intressimäära negatiivsemaks ning ka rahapakkumise suurendamine 80 triljoni jeeni võrra aastas peaks eesmärgina samaks jääma. Vale oleks öelda, et konsensus seisab ühtse rindena selle arvamuse taga, sest paljude hinnangul on reaalne võimalus, et keskpank otsustab majandust täiendavalt stimuleerida.

Tavapärasest suurema huviga jälgitakse istungit seepärast, et paralleelselt avaldab Jaapani keskpank ülevaate, kuivõrd efektiivseks vahendiks negatiivsed intressimäärad ning kvantitatiivne lõdvendamine majanduse elustamisel ikkagi on. Kriisijärgsetel aastatel on keskpangad võtnud majanduse taastamisel kandva rolli, kuid mida ebatavalisemaks on meetmed muutunud, seda enam on kasvanud skeptilisus, et mõju ulatub varade hindade paisutamisest kaugemale, töötades potentsiaalselt isegi kogunõudluse kahjuks.

Käesoleva nädala tähtsamad majandusuudised:

Teisipäev, 20. september

• USA alustatud elamuehitused (august): -1,7% kuine langus pärast 2,1% kasvu juulis
• USA väljastatud ehituslubade arv (august): 1,8% kuine kasv pärast -0,8% langust juulis

Kolmapäev, 21. september

• Jaapani keskpanga istung: intressimäär püsib -0,1% peal, rahapakkumise kasv jätkub 80 triljoni jeeni võrra aastas
• USA FOMC istung: intressimäära vahemik jääb 0,25-0,50% peale

Neljapäev, 22. september

• Prantsusmaa ettevõtete kindlustunde indeks (september): püsib 101 punktil, mille lähedal see on olnud eelmise aasta lõpust alates
• Norra keskpanga istung: intressimäär püsib 0,5% peal
• USA olemasolevate majade müük (august):1,1% kuine kasv pärast -3,2% langust juulis
• USA esmasd töötu abiraha taotlused: 261 tuhat vs 260 tuhat nädal varem
• Eurotsooni tarbijate kindlustunde indeks (september): 0,3punktine paranemine -8,2 punktile (parim alates juulist)

Reede, 23. september

• Eurotsooni erasektori aktiivsusindeks (september): 0,1punktine langus 52,8 punktile (madalaim alates 2015.a jaanuarist)
• USA töötleva tööstuse aktiivsusindeks (september): püsib 52,0 punktil

Tweet