Eesti kapitalituru nõrgaks kohaks tuleb pidada võlakirjaturu sisuliselt puudumist. Ettevõtete finantseerimine on suuresti pangalaenu keskne ning riigivõlakirjad puuduvad. Aktsia- ja kinnisvaraturul on meie kapitaliturgudel palju parem olukord.
Mitmed private equity ja venture capital fondid otsivad igapäevaselt võimalusi investeerida Eesti ettevõtetesse, sealjuures II samba klientide raha. Isegi Eesti metsamaasse investeerivad fondid on pensionifondide abiga käivitunud. Nii nagu kinnisvarafondidega, mis raha siia investeerivad, on sageli sellised investorfondid registreeritud mujal Euroopas (nt Luksemburg, Läti). Riigikogus menetlusse jõudnud investeerimisfondide seadus peaks seda aspekti oluliselt parandama, kuna võimaldaks Eestis asutada fonde laialt tunnustatud struktuuride järgi. Eesti pensionifondid kindlasti eelistavad Eestisse investeerimisel ka Eesti struktuure teiste riikide omadele.
LHV suurima pensionifondi L näitel:
- 25% aktsiaturgude riski kandvatest investeeringutest on tehtud Eestisse;
- 100% kinnisvara ja metsamaa riski kandvatest investeeringutest on tehtud fondidesse, mis valdavalt investeerivad Eestisse, kuigi need fondid ei pruugi olla registreeritud Eestis;
- ainult 7% võlakirjainvesteeringutest on tehtud Eestisse.
Selgelt tuleb Eesti investeeringute väiksus välja just võlakirjade poolel, kuid sinna just meie pensionifondid peamiselt peavadki investeerima. Ma ei usu, et riik peaks selle kapitalituru osa arendamiseks riigivõlakirju hakkama välja andma ilma muude mõjuvate põhjusteta (kuigi Läti ja Leedu valitsustele makstakse peale, et nad mõneks aastaks raha enda kasutusse võtaks). Riigi roll on eeskätt keskkonna loomisel. Seda tehakse nii uue seadusega, aga ka hiljuti tehtud parandustega olemasolevasse seadusse, mis võimaldab investeerida nüüd suuremas ulatuses börsivälistesse instrumentidesse. Ei saa nõuda samaaegselt Eesti investeeringute suurenemist ja börsil noteeritud võlakirjadesse investeerimist. Kuid siin on investeerimispiirangute lõdvemaks muutmine olukorda parandamas.
Võlakirjaturu arendamisel on kindlasti ka pensionifondidel oma roll – võistelda pankadega, et ettevõtetele finantseeringut pakkuda. Seda on oluliselt lihtsam teha siis, kui investeeringu likviidsus võib olla madalam ja pensionifond saab võtta pikaajalise investori rolli.
Nii nagu meie kapitaliturud peavad arenema, on hea, kui ka pensionifondide turg rikastub. Hiljuti teatas LHV, et taotleb passiivselt juhitud pensionifondi registreerimist. LHV näeb enda rolli siiski investeerijana, mitte kapitali kokku korjajana ning edasi paigutajana. Seda viimast on võimalik teha oluliselt odavamalt (LHV fondide haldustasu 0,39%), sest töö on hoopis teine. Mu kolleeg hiljuti kirjutas, et LHV aktiivselt juhitud fondid on passiivse investeerimise kontseptsiooni edestanud. Kuid pensioniks kogujad vajavad erinevaid lahendusi – nii konservatiivseid, agressiivseid, aga ka passiivseid fonde.
LHV aktiivselt juhitud pensionifondid usuvad ja investeerivad Eestisse! Maikuus Tallinna börsil oma aktsiad noteerinud LHV Groupi missioon on aidata luua Eesti kapitali. LHV Varahalduse, kui kogumispensioni turu suuruselt teise teenusepakkuja, eesmärk on pakkuda fondide osakuomanikele parimat pikaajalist tootlust. Sellest tulenevalt toetab LHV toimivat konkurentsi kogumispensionide turul ning tähtsustab nii osakuomanikele tulu teenimist kui ka kohaliku finantsturu arendamist ja kapitali loomist.
Arvamuslugu avaldati 12. oktoobri Postimehes (http://majandus24.postimees.ee/)
Andres Viisemann
LHV asutaja ja pensionifondide juht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektidega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
