Eesti pensionisüsteemi loomisest saadik on LHV pensionifondid teeninud pensionikogujatele 100 miljonit eurot kasumit, ületades inflatsiooni kuni 2,1 korda.
Asutamisest alates (juunis 2002) on LHV pensionifondid ületanud Eesti inflatsiooni 1,5 kuni 2,1 korda. Konservatiivse strateegiaga võlakirjadesse investeeriv pensionifond S on alates pensionisüsteemi loomisest näidanud 103 protsenti tootlust, fondi aasta keskmine tootlus on 5,1 protsenti. Eesti inflatsioon on samal perioodil olnud keskmiselt 3,1% aastas. LHV populaarseim, kuni poole oma varadest aktsiaturgudele investeeriv LHV pensionifondi L tootlus ületab keskmist aasta inflatsiooni rohkem kui kahekordselt. Loomisest saadik on fond teeninud kogujatele 147 protsenti tootlust, mis teeb aasta keskmiseks 6,6 protsenti.
LHV pensionifondide fondijuhi Andres Viisemanni sõnul näeb ta Eesti majanduses häid võimalusi investeerimiseks, eriti olukordades, kus välismaised portfelliinvesteeringud riigist lahkuvad. “LHV on pikaajaline investor ja meie investeerimisotsused sõltuvad eelkõige kohalike ettevõtete majandustulemustest. Fondijuhina on mul väga hea meel, et pensionifondide võimalused Eesti majandusse investeerimiseks on saanud teemaks, mida arutatakse riiklikul tasemel. Lisaks pensionikogujale võidab pensionivara Eestisse investeerimisest ka riik, ning seetõttu tuleks mõelda, et muutused, mida pensionisüsteemis tehakse, suunaksid fondijuhte rohkem Eestisse investeerima, mitte ei juhiks raha riigist välja,” ütles Andres Viisemann. „LHV pensionifondide näitel võin öelda, et iga seitsmes euro meile usaldatud varadest osaleb Eesti majanduse kasvus,” täpsustas fondijuht.
Eesti väärtpaberitesse on LHV fondid investeerinud keskmiselt 14 protsenti fondide varast. LHV suurima kliendiarvuga pensionifondi L näitel on neljandik fondi aktsiaturgude riski kandvatest investeeringutest tehtud Eestisse. 100% kinnisvara ja metsamaa riski kandvatest investeeringutest on tehtud fondidesse, mis valdavalt investeerivad Eestisse.
Majanduslanguse aastatega kaasnenud vähene huvi III samba ehk iseseisva täiendava pensionikogumise vastu pole jätkuvalt taastunud. 2015. aasta jooksul tegi LHV Täiendavasse Pensionifondi sissemakseid kokku 697 inimest 909 tuhande euro väärtuses. Keskmise sissemakse suurus oli veidi üle 1300 euro. Küll aga näitavad uuringud, et valmisolek suuremaks panustamiseks pensioni kogumisse on oluliselt kõrgem riigi osalusega II samba puhul. Enam kui pooled LHV pensioniklientidest suurendasid enda II samba makseid vabatahtlikult aastatel, kui riik selleks vastava võimaluse andis.
LHV pensionifonde haldav AS LHV Varahaldus on suurima kodumaise finantskontserni ja kapitali pakkuja LHV Groupi tütarettevõte. LHV hallata on kaheksa II samba ja kolm III samba pensionifondi, millel on rohkem kui 170 000 klienti. Pensionikeskuse andmetel on AS-i LHV Varahaldus turuosa mahu järgi Eesti kohustuslike pensionifondide turul 30,8% ning vabatahtlike pensionifondide turul 10,1%.
Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.
Viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmised geomeetrilised tootlused LHV Pensionifondi L ja LHV Pensionifondi S aasta baasil on järgmised: LHV L: 3.84%; 3.88%; 3.12% ja LHV S: 2.93%; 2.19%; 3.18%;
Tweet
