Loeti dollareid USA-s

Shutterstock

Pärast pikka lennureisi tervitas Chicago lämmatava kuumusega, ja kuigi kohalik kellaaeg näitas juba ligi kaheksa õhtul, oli väljas sooja üle 30 kraadi. Kuna toll ehk CBP vaevles personalikriisis, venis ka piiriületus enam kui kahe tunni pikkuseks ning mu esialgne lootus päevavalges hotelli jõuda hakkas lennu­jaamast väljudes kustuma.

Google Mapsist välja prinditud teejuhi­sed aitasid jõuda linnani, kuid sealt edasi muutusid need segaseks või siis oli väsi­tav reis ja ootamatu palavus mu niigi hapra suunataju välja lülitanud. Igal ju­hul seisin rongijaamas sama eksinud näoga nagu Kolumbus kunagi Ameeri­kat avastades, kui mu juurde astus üks kohalik tütarlaps, kes küsis, kas vajan abi. Saades teada mu hotelli asukoha, arvas ta, et see pole sugugi hea piirkond, kus poole öö ajal üksinda bussiga või jala sei­gelda, ja vaatamata mu vastuväitele, et I’m from Eastern Europe and I’ve seen it all (olen Ida-Euroopast ja näinud kõike), jäi ta kindlaks, et kõige parem on kasutada taksoäppi Uber. Kuna ma ise Uberi kasu­taja pole, siis tellis neiu mulle lahkelt auto, jagas autojuhile juhised kätte ja ma jõudsin turvaliselt hotelli. Kuigi olin ko­halikku neiut tema abi eest tänanud, tuli mulle uudisena, et Uberi sõidu eest maksmine käib läbi kasutajakonto ja et seega jäi arve tema maksta. Uberi juht ei suutnud mulle leida ka neiu telefoni­numbrit. Justkui soovides oma kurikuul­sat minevikumainet leevendada, oli Chicago mind vastu võtnud provintsiliku külalislahkusega.

Kohtumine vana tuttavaga

Reisiväsimus välja puhatud, oli rõõm kohata võõras linnas tuttavaid nägusid, sest minu külaskäigu ajal resideerus Chicagos ka LHV endine praktikant Kaarel Kalle, kel oli õnnestunud läbi Baltic-American Freedom Foundationi saada tööle ühte maailma suurimasse kindlustusmaaklerfirmasse AON. Kaarel oli lahkelt nõus mulle linna tutvustama ja valgustas mind ka USA korporatiivse maailma telgitagustes, kus ametiredelil kõrgemale ronimine eeldab väga pikki tööpäevi ja ohverdusi isikliku elu arvelt.

Kolm päeva vältav Morningstari konve­rents toimus suures keskuses nimega McCormick Place. Konverents oli eelkõige suunatud USA finantsnõus­tajatele (financial advisor), kelleks võib olla nii üksikisik kui ka firma, kes aitab oma klientidel teha investeeri­misotsuseid ja/või haldab nende investeeringuid. Eristada saab ka finants­planeerijaid (financial plan­ner), sest enamik finants­planeerijaid on ka finants- nõustajad, kuid mitte kõik nõustajad ei ole planeeri­jad. Finantsplaneerija võib hallata kõiki kliendi finantse, alustades maksude ja kind­lustusega ning lõpetades pensionifondidega, aga fi­nantsnõustaja võib piirduda ainult investeerimissoovi­tustega. Morningstari kon­verents on just selline koht, kuhu tulevad finantsnõus­tajad uusi ideid otsima ja erinevad fondivalitsejad oma tooteid pakkuma.

Pärast tutvustavate materjalide kättesaamist hakati kohe vaatama, millisest töötoast keegi soovib osa võtta. Töötubade sessioone viisid läbi spetsialistid erinevatest ettevõtetest. Esi­mesel päeval külastasin Morningstari loengut analüütikutele, kus arutati selle üle, kuidas ja mille põhjal fondijuhid oma otsuseid teevad. Majandusnäitajate kõr­val toodi ühe väga olulise argumendina välja ka ettevõtte läbipaistvus ja kommu­nikatsioon investoritega. Ettevõttesisene kultuur on saamas kasumiaruande kõr­val aina olulisemaks näitajaks, sest on jõutud järeldusele, et kui ettevõte ei suu­da hoida oma töötajaid rahulolevana, siis ei suudeta seda teha ka oma klientidega.

Väga huvitavaks kujunes ka töötuba, kus räägiti investeerimisest läbi käitu­misteaduse vaatevinkli (behavioural sciences). Investeerimisteemadega seoses arutatakse aina rohkem inimeste käitu­mismustreid investeerimisprotsessis. Käitumisteadus uurib, millele tuginedes teeb inimene oma investeerimisotsuseid ning kui palju on need mõjutatud emot­sioonidest ja eelarvamustest. Oma mõt­teid antud teemal jagas Sarah Newcomb, kel on doktorikraad käitumisteaduses ja kes on kirjutanud ka raamatu „Loaded”, mis annab häid nõuandeid finantsilisteks dilemmadeks, millega kõik inimesed oma elus varem või hiljem kokku puutu­vad. Teisisõnu kirjeldab ta, kuidas välju­da võitjana olukorras, kus tuleb oma soo­vid ja tahtmised balansseerida rahaliste võimalustega.

Sessioonide vahepeal saime ringi käia ja tutvuda erinevate fondivalitsejate ja va­rahaldurite ning pankade esindajate ja infomaterjalidega. Oma esindajad olid kohale saatnud rahamaailmas väga tun­tud nimed, nagu Vanguard, Black Rock, J. P. Morgan, Wells Fargo, Morgan Stan­ley jt. Äärmiselt huvitav oli vestelda ini­mestega, kes tegutsevad ettevõtetes, mille nimedega olin siiani tuttav ainult meedia vahendusel. Kuna ma ise olin konverent­si kõige eksootilisem külaline, siis ei rai­sanud ma aega ning asusin tutvustama meie riiki ja LHV tegemisi võimalikult paljudele. Tuleb nentida, et valdava ena­miku osalejate geopoliitilised teadmised ilmutasid siiski teatavaid puudujääke. Sellegipoolest õnnestus mul kohtuda vä­hemalt ühe inimesega, kes oli Tallinna külastanud ega kahtlustanud mind Eesti-nimelise riigi väljamõtlemises.

Täpne ennustus tekitas skepsist

Konverents leidis aset vaid paar nädalat enne Brexiti referendumit, millest oli konverentsil osalejatega palju juttu. Uurisin, kuivõrd oluliseks peavad amee­riklased Brexiti tulemust enda jaoks ning milline mulje on neile jäänud Euroopa Liidu tegemistest taamalt vaadates. Enamik inimesi oli üsna veendunud, et Brexitit ei tule. Kogu seltskonnas oli vaid üks mees, BlackRocki investeeringute juht Rick Rieder, kes arvas, et Suurbritan­nia lahkulöömine Euroopa Liidust on väga tõenäoline ja et võrrelda Brexitit Šotimaa iseseisvusreferendumiga on vale, kuna sellest ajast on palju muutunud ja pagulaskriisist võib alguse saada kogu Euroopat lõhestav protsess. Tookord valdas mind skepsis, aga täna pean tunnistama, et tal oli siiski õigus.

Suurimaks tõmbenumbriks sai Vanguardi tegevjuhi Wil­liam McNabbi etteaste. Vanguard haldab viimaste andmete järgi ligi 3 triljoni dollari väärtuses varasid ning omab üle 20 miljoni investori 170 erinevas riigis. McNabb rääkis põgusalt oma ettevõtte käekäigust, öeldes ühtlasi, et tema prognooside kohaselt pas­siivse investeerimise võidu­käik jätkub ehk aina enam investoreid eelistab inves­teerida oma raha erineva­tesse ETF-idesse ning üksikaktsiatega turust pa­remat tootlust jahtivad riski­fondid kaotavad aina enam populaarust, mis omal pa­radoksaalsel moel peaks allesjäänud riskifondidele andma turu võitmiseks roh­kem häid võimalusi.

Lõunavaheajal avanes võimalus vestel­da ka teiste konverentsikülastajatega, kes töötasid peamiselt finantsnõustajatena ja haldasid oma klientide varasid. Nende seas oli nii suurte pensionifondide esin­dajaid kui ka inimesi, kelle hallata oli vaid oma perekonna vara. Uurisin, kui­das ameeriklased ise oma riigi majandus­likku seisu hindavad. Paljud ütlesid, et hetkel ei julge keegi väljaspool USA-d eriti investeerida, ja nentisid, et hoolima­ta tööpuuduse statistilisest väga ilusast madalast protsendist (viimase tööjõura­porti järgi on tööpuudus USA-s alla 5 protsendi) on olukord töötutega tegelik­kuses märksa kehvem. Väga paljud ini­mesed pole suutnud pärast finantskrahhi omal alal uuesti tööd leida ega ka uut ametit omandada ja on seetõttu tööturustatistikast täiesti välja kukkunud.

Viimane päev Chicagos

Oma viimasel Chicagos viibimise päeval külastasin ma Briefing.com-i kontorit. Briefing.com on uudisteportaal, mis pakub oma klientidele reaalajas uudiseid. Lisaks saab tellida endale erinevaid pakette, millest näiteks üks on Briefing Traderi teenus, kus Briefingu enda kauplejad pakuvad kasutajatele valdavalt päevasiseseid kauplemisideid. Ka pikaajaline investor võib sealt leida enda jaoks inspiratsiooni, sest ettevõte hoiab aktiivsena nimekirja, kuhu otsib aktsiaid, mille hindadel on lähitulevikus potent­siaali kasvada.

Briefingul on igal kauplejal oma nišš. Näiteks Chart Trader lähtub oma ideedes tehnilisest analüüsist ja Blue Chip Trader kaupleb ainult väärtusaktsiatega; Event Trader oskab alati lahti seletada oluliste makrouudiste tagamaid ja Scalp Trader genereerib kauplemisideid peamiselt fun­damentaalse analüüsi põhjal. Scalp Tra­der ehk Damon Southward on Briefingus ametis olnud juba üle 20 aasta ning omab aukartustäratavat kogemuste pagasit ja kadestamisväärset turutunnetust. Just Damoni ja Briefingu müügijuhi Brett Amesiga oli mul Chicagos au kohtuda.

Astudes Briefingu kontorist välja, tund­sin, et päike oli õhu ligi 40ne kraadini kütnud. Kuumuse eest Starbucksi kohvi­kus pelgupaika otsides jäin mõtisklema USA ja Eesti ühiskonna erinevuste üle. Seltskond on USA-s kirjum kui mutionu sünnipäeval, aga tõenäoliselt just tänu sellele on inimesed üksteise vastu viisa­kad ja sõbralikud. Suvalise inimesega võib tänaval maast ja ilmast lobisema jää­da, ja seda sõltumata soost, vanusest või nahavärvist. Ilmselt oli päike mu pea ka natuke kuumaks kütnud, sest järgmise mõttena tekkis unistus päevast, mil ka eestlane muutub ümbritseva suhtes natu­ke avatumaks ega hakka telefonis sala­misi politsei numbrit valima, kui keegi võõras temaga tänaval juttu tuleb ajama.

Kokkuvõtteks võin kinnitada, et minu reis Ameerika Ühendriikidesse ületas igas mõttes mu ootusi ja endalegi tuli ül­latusena, kui väga ma sealset elurütmi nautisin. Ehk tuleb eestlaslikult tõdeda, et tasus 18 tundi selle nimel lennukis kannatada küll.

LISAINFO:

Kolm soovitust, kuidas USA aktsiaturgudel ellu jääda

1. Distsipliin on väga oluline. Ära luba oma emotsioonidel enda üle võimust võtta (näi­teks kaotuste tagasikauple­mine, halvaks läinud posit­siooni duubeldamine, stoppide liigutamine).

2. Ära kauple ainult seetõt­tu, et turg on avatud. On perioode, mil võimalused on paremad kui tavaliselt, näiteks aeg peale energia­sektori kokkukukkumist. Muul ajal on mõnikord hoo­pis targem turult eemal olla. Näiteks suvised reeded on kauplemiseks kõige hulle­mad päevad.

3. Tööta enda jaoks välja strateegiad, mis toimiks eri­nevates turutingimustes. Läbi aastate olen näinud, et paljud kauplejad kukuvad mängust välja just seetõttu, et nad ei suuda muutuva­tes turuoludes toime tulla. Kui 10 aastat tagasi võis kindel olla ainult momen­tum- ja kasvuaktsiaid kau­beldes, siis täna on stratee­giate arv oluliselt suure- nenud. Alates 1990. aasta­test on turu dünaamika olu­lisel määral muutunud.

Allikas: Damon Southward

Scalp Trader, www.briefing.com

Morningstar

Analüüsimaja, mis pakub väga laias valikus investee­rimistooteid. Nende akt­siaanalüüsid on tuntud oma lihtsa ja ülevaatliku struk­tuuri poolest ja sobivad ini­mestele, kes on investeeri­mises alles algajad ega tegele sellega igapäevaselt. Samas annab firma ka in­vesteerimisideid, mida ka­sutavad oma otsuste tege­misel paljud varahaldus- firmad. Teisisõnu on Morningstar kõrgelt hinna­tud analüüsimaja nii algaja­te investorite kui ka suure­mate fondide hulgas.

Nelli Janson
LHV vanemmaakler

Tweet