LHV Pensionifondide XS, S, M, L ja XL haldustasumäärad on kahe aastaga langenud vastavalt 30%, 33%, 34%, 26% ja 34%. Järgmisel viiel aastal jätkub tasude langus veelgi - aastaks 2022 on LHV pensionifondide tasud võrreldes 2015. aastaga kukkunud klientide jaoks koguni 50%. Kui veel 2 aastat tagasi oli kogu Eesti pensionisüsteemi II samba keskmiseks haldustasumääraks ca 1,45%, siis aastal 2017 on see 1,08% ning järgmisel aastal peaks langema juba alla 1% piiri.
Arvestades seda, et fondivalitsejad maksavad sellest tasust kuuendiku ehk ca 0,2% otse edasi kolmandatele osapooltele (depootasu, käibemaks, Tagatisfond, FI ja EVK mahust sõltuv osa), on Eesti pensionisüsteemist kujunemas inimeste jaoks üks odavamaid viise endale pikaajaliselt raha kogumiseks. 2016 novembris-detsembris omakorda turule jõudnud väga madalate tasudega (0,39%-0,49%) pidevalt investeerimisriski võtvad passiivsed fondid on tasude languse trendi omakorda kiirendamas. OECD raport, mis on Eestile ette heitnud liiga kõrgeid pensionifondide tasusid, on andnud hinnangu 2015. aasta tasude põhjal, pärast mida on need siin väga suures ulatuses langenud. Lisaks vähenesid või kadusid sootuks selle aasta alguses väljumistasud (1% asemel nüüd sõltuvalt fondivalitsejast ja fondist võlakirjafondide puhul maksimaalselt kuni 0,05% ja aktsiafondide puhul kuni 0,10%), mis võimaldab pensionikogujal muretult ühe fondivalitseja juures kogutud osakud soovi korral teise juurde viia.
Eesti kohustuslike pensionifondide valitsemistasude ülevaade, mis sisaldab kolmandatele osapooltele makstavaid kulusid (ca 0,20% ulatuses).
Allikas: LHV arvutused ja eeldused turuosaliste mahtudest lähtuvalt
Üksikinvesteeringute tegemine säästab veelgi kulusid, fondiinvesteeringud lisavad kulusid
Ülaltoodud tabelis haldustasusid vaadates tuleb arvestada, et tegelik tasumäär (n-ö total expense ratio) kliendi jaoks sõltub ka fondijuhi investeerimisstrateegiast. Fondi arvelt makstavaid tasusid viivad üles näiteks varadega sage kauplemine (suuremad maaklertasud), eri valuutades ostmine-müümine (suuremad valuutavahetuse tasud) ja üksikinvesteeringute asemel fondide kasutamine investeerimisinstrumentidena (fondid, kuhu investeeritakse, küsivad omakorda täiendavat haldustasu). Kui vaadata aktiivselt juhitud progressiivse kategooria II samba pensionifonde, kus võib maksimaalselt 50% investeerida aktsiariskiga ning mis on Eesti kõige populaarsemad pensionifondid, siis 2016. aasta lõpu seisuga vaatas vastu järgmine pilt:
Eesti kohustuslike pensionifondide poolt tehtud fondiinvesteeringud %-na pensionifondi suurusest
Allikas: fondide kuuaruanded, LHV arvutused
Kui LHV Pensionifond L ja LHV Pensionifond 50 (endine Danske 50 fond) ei ole ainukesena võlakirjafondidesse sentigi investeerinud ning teistesse fondidesse on paigutatud vaid 16%-19% varadest, siis Swedbanki, SEB ja Nordea fondide puhul moodustavad fondid kogunisti 72%-87%. Jah, kõigi varaklasside puhul ei saagi alati otseinvesteeringuid teha ja fondide kasutamine võib kohati olla kokkuvõttes mõistlikum – näiteks erakapitalifondid, riskikapitalifondid, kinnisvarafondid, metsafondid –, kus otseinvesteeringute tegemisega võib olla soovitud hajutatuse, suuruse, portfelli koosseisu ja struktuuri saavutamine olla väga keeruline või võimatu. Kuid tavaliste aktsia- ja võlakirjafondide (mutual fondid) ning börsilkaubeldavate fondide (ETF’id) kulusid on võimalik otseinvesteeringuid tehes vältida.
Vaatame, kui palju traditsioonilised aktsia- ja võlakirjafondid (ehk mutual fondid) ja börsilkaubeldavad fondid (ehk ETFid) 2016. aasta lõpu seisuga erinevate fondivalitsejate progressiivsetele II samba pensionifondidele täiendavaid kulusid aastas lisavad:
Eesti kohustuslike pensionifondide poolt tehtud fondiinvesteeringud ja lisanduvad tasud
Allikas: LHV arvutused*, 31.12.16 fondide investeeringute pealt arvutatuna
*arvesse on võetud Bloombergis olevaid fondide expense ratio’sid või fondide prospektides olevaid tasusid. Ei sisalda edukustasusid, admin tasusid ega võimalikke fondivalitsejate poolt väljakaubeldud tasude soodusmäärasid. Tegelikud fondivalitseja poolt makstavad tasud fondiinvesteeringute pealt võivad ametlikest numbritest erineda.
Tagasihoidlikult teisi fonde kasutavate LHV Pensionifond 50 puhul on fondide kasutamise täiendav kulu 0,05% aastas ja LHV Pensionifond L puhul 0,06%. Swedbank Pensionifond K3 puhul tuleb sealt aastas täiendavat kulu hinnanguliselt 0,13%, Nordea Pensionifond A puhul 0,39% ning SEB Progressiivne Pensionifond puhul kogunisti 0,46%.
LHV kohustuslike pensionifondide tasud on 2 aastaga sõltuvalt fondist langenud 26%-34%. Võttes lisaks sellele arvesse LHV poolt tehtavate üksikinvesteeringute kõrget osakaalu ja seeläbi võrreldes konkurentidega fondiinvesteeringute arvelt säästetud tasusid, on LHV II samba fondidest saanud Eesti pensionisüsteemi ühed odavama kulumääraga fondid. Investeerimisstrateegia valik võimaldab fondivalitsejal pensionifondi kliendi jaoks kulusid vähendada – mida rohkem üksikinvesteeringuid, seda väiksem kogukulu kliendi jaoks. LHV aktiivselt juhitud pensionifondid on siinkohal suunanäitajaks.
Joel Kukemelk, CFA
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV Pensionifond Indeks ja Indeks Pluss fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
