Shutterstock
Globaalne kulla nõudlus, mis kasvas World Gold Council andmetel 2016.aastal 2% kolme aasta kõrgeimale tasemele ehk 4308,7 tonnini, tuleneb peamiselt kahest allikast: investeeringutest (36%) ning ehtetööstusest (47,4%). Ühtlasi olid need kaks valdkonda, mis mõjutasid kulla nõudlust eelmisel aastal kõige tugevamalt.
Allikas: World Gold Council
Tagasi 90ndate hiilgeagadeni, mil ehtetööstus vajas üle 3000 tonni kulda aastas, pole tänaseni jõutud, kui viimase kolme aasta langusega on nõudlus kahanenud 2041 tonnini. Kuid eelmisel aastal aitas seda enam kui kompenseerida nõudluse kasv investeeringuna, suurenedes 70% kõrgeima tasemeni alates 2012.a. Seejuures hakkab silma, et kogu tõus tuli tänu börsil kaubeldavatele fondidele (Exchange Traded Fund ehk ETF), mille abil on kulla ost ja müük muudetud investorile sama lihtsaks nagu väärtpaberi soetamine. Kui kullakangide ja -müntide nõudlus püsis võrdlemisi stabiilsena, siis kullaga tagatud fondidesse suunati mullu nõnda palju kapitali viimati 2009.a.
Allikas: World Gold Council
Allolevalt Bloombergi graafikult on aga hästi näha, et ka finantsturgudel võib kulla nõudlus aastast aastasse väga palju kõikuda, olles enne mullust tõusu kukkunud kolm aastat järjest. Eelmisel aastal ajendas ebakindlus globaalse majanduse, USA kõrgemate intressimäärade ning sealsete presidendivalimiste suhtes investoreid kaitset otsima kulla ETFidest, mille tulemusel suurendasid fondid tagatiseks olevat kullavaru (valge joon). Osa kapitalist voolas neljandas kvartalis fondidest välja, kuid 2017.a esimestel kuudel on huvi kulla vastu taas kasvama hakanud, toetades hinda 1100 dollaril lähedalt (oranž joon).
Allikas: Bloomberg
Keeruline on öelda, kuidas käitub kuld investeeringuna 2017.a, sest hinda tirivaid faktoreid leiab mõlemast suunast. Kulda nähakse makromajanduslike riskide korral kaitsva investeeringuna ning neid peaks käesolevasse aastasse jätkuma, võttes arvesse pingeid kaubanduspoliitikas või populistlike jõudude võimalikku võidukäiku valimistel mitmel pool Euroopas, eeskätt just Prantsusmaal. Küsitluste järgi pole küll Marine Le Peni tee Prantsusmaa järgmiseks presidendiks ning riigi lahkumine Euroopa Liidust kuigi tõenäoline, kuid sarnaselt alahinnati eelmisel aastal Brexiti stsenaariumit.
Samas on globaalne majandus leidnud 2016.a teisest poolest uue hingamise ning kiirema kasvu ja kõrgemate intressimäärade ootuses huvi kulla vastu üldiselt väheneb, kuna paremini käituvad aktsiad ning muud intressituluga varad.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
