Lembitu Mikker
Mille poolest erinevad passiivsed fondid aktiivsetest ja kellele need on mõeldud? Ja kui oled otsustanud, et soovid pensioniks raha koguda just passiivse fondi kaudu, siis millist neist valida?
Passiivsed ehk pidevalt turgudele investeerivad pensionifondid (kõnepruugis sageli ekslikult ka „indeksifondid”) on Eestis uudne nähtus. Esimesena tuli 2016. aasta 10. novembril oma II ja III samba passiivsete pensionifondidega turule LHV. Veidi hiljem, detsembris, järgnesid Swedbanki ja SEB sarnased tooted.
Passiivsed vs. aktiivsed fondid
Passiivses fondis ei muudeta investeeringute struktuuri väärtpaberiturgude olukorrast olenevalt. See tähendab, et fondijuhi võimalused riske juhtida on väga piiratud. Seetõttu sobib selline fond kliendile, kes suudab investeerimisriske ise hinnata ja on varem investeerimisega kokku puutunud. Ta soovib koguda pensioniraha väga pika aja jooksul võimalikult väikese tasu ja suure tururiski juures, lootes sel viisil saavutada suuremat tootlust. Tõenäoliselt näeme passiivsete fondide menu börside tõusuaastatel, ja vastumeelsus nende suhtes tekib turu buumijärgsete krahhide ajal. Suure tõenäosusega võib arvata, et sellised olukorrad nagu 2000. aasta tehnoloogiamull või 2008. aasta finantskriis mõjutaksid tugevalt passiivsete fondide pooldajate arvukust.
Aktiivselt juhitud fondis hindab fondijuht turul pakutavaid investeerimisvõimalusi iga päev. Tema õigeaegne reageerimine võimaldab vähendada kogutud vara suuri hinnakõikumisi ja kaotusi majanduse jaoks keerulistel aegadel. Samuti lubab aktiivne fond teha investeeringuid nii meie koduriiki kui ka naaberriikidesse, mis üleilmsel börsil kaubeldavate fondide kaudu investeerides jäävad oma väiksuse tõttu investeerimisuniversumist välja, kuid võivad pakkuda investeerimiseks väga häid võimalusi. LHV puhul on aktiivselt juhitud fondid (võetava aktsiariski poolest kasvavalt) XS, S, M, L ja XL.
Milline valida?
Praegu pakuvad II samba passiivseid pensionifonde kolm fondivalitsejat: LHV, Swedbank ja SEB. Nende fondide paremaks võrdluseks oleme koondanud tähtsamad tingimused tabelisse.
Erinevusi on tegelikult päris palju. Alustame valitsemistasust: LHV fondil on see 0,39 protsenti, Swedbanki ja SEB passiivsel fondil aga 0,49 protsenti. LHV fond on odavaim ka fondi arvelt makstavate tasude ja kulude poolest ning sel puudub väljumistasu.
Lisaks tasudele peitub üks suuremaid sisulisi erinevusi selles, et LHV Pensionifond Indeks investeerib 75 protsenti varast aktsiaturgudele üleilmse sisemajanduse koguprodukti (SKP) põhjal, Swedbanki ja SEB fondid investeerivad aga peamiselt arenenud turgudele. See tähendab, et LHV fondi kaudu paigutatakse märkimisväärselt suurem osa aktsiaturgudele suunatavast varast kiiremini kasvavatele arenevatele turgudele, millega kaasnevad aga ka vastavatele turgudele omased riskid. Peale selle investeerib LHV fond järelejäänud 25 protsenti kinnisvarafondidesse, Swedbank ja SEB aga võlakirjadesse, mis on praeguste madalate intresside keskkonnas väga väikese pikaajalise tootluse ootusega.
Veel saab esile tuua, et Swedbank nimetab oma passiivset fondi elutsüklifondiks. Sisuliselt kohe pärast investeerimistegevuse algust hakatakse selle aktsiariski järk-järgult vähendama ja võlakirjade osakaalu suurendama. Sel viisil muudetakse see fond neile, kellel on pikaajalise tururiski võtmise soov, alternatiivide seas vähem atraktiivseks, sest ajaks, mil fondiga liitunud 18-aastane noor pensionikoguja (sündinud 1999. aastal) saab alles 41-aastaseks, on aktsiariski vähendatud 75 protsendilt juba 30 protsendini.
LHV passiivsed fondid
II samba LHV Pensionifond Indeks investeerib kuni 75 protsenti fondi varast üleilmsetele aktsiaturgudele, ülejäänu aga kinnisvarafondidesse. See teeb LHV Pensionifond Indeksist esimese pensionifondi, millel puudub võlakirjakomponent. Investeeringud aktsiatesse investeerivatesse investeerimisfondidesse jagunevad kolme turuliigi vahel – arenenud turud (developed markets), arenevad turud (emerging markets) ja piiriturud (frontier markets) – vastavalt nende ligilähedasele osakaalule maailma SKP-st. III samba LHV Pensionifond Indeks Pluss investeerib kogu oma vara aktsiaturgudele.
Passiivseid pensionifonde koostades on LHV eelistanud fonde, millega kaubeldakse reguleeritud turul. Need fondid ei ole sünteetilised (vältimaks vastaspoole maksevõimetuse riski), on maksuefektiivsed, madala kulumääraga (jooksvad tasud, maakleritasu, ostu-müüginoteeringute hinnavahe) ja likviidsed ning jäljendavad oma alusindeksi liikumist võimalikult täpselt. Mõlema fondi haldustasu on 0,39 protsenti aastas, pakkudes odavaimat võimalust pikaajalise aktsiariski võtmiseks pensionifondi abil. Haldustasu hõlmab depootasu käibemaksuga, Tagatisfondi tasu, Eesti Väärtpaberikeskuse tasu ja omaosakute soetamisega seotud finantskulu.
Aasta alguses jõustunud uus investeerimisfondide seadus vähendab kliendi jaoks fondiosakute ületoomise kulusid 10–20 korda, st 1 protsendilt 0,05 protsendini võlakirjafondidel ja 0,10 protsendini aktsiafondidel. Enamik fondivalitsejaid on juba teatanud nende tasude täielikust kaotamisest. Seega on mujal kogutud osakute LHV-sse ületoomiseks sisuliselt ka viimane takistus kõrvaldatud.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV Pensionifond Indeksi ja LHV Pensionifond Indeks Plussi fondijuht
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017
Loe LHV aktiivselt ja passiivselt juhitud pensionifondide kohta lähemalt LHV pensioniveebist lhv.ee/pension. Seal saad mugavalt teha ka kõiki pensionifondi valikuga seotud toiminguid.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV fondide prospektiga aadressil lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet