Pixabay
Kui eelnevatel aastatel on alati mõni osa maailmamajandusest longanud, olgu selleks võlakriisis eurotsoon, kasvu aeglustumisega võitlev Hiina või toorainete hinnalanguse tõttu pihta saanud arenevad riigid, siis läinud aasta teisest poolest töötavad erinevate riikide ja piirkondade majanduslikud mootorid lõpuks ühes taktis.
See muudab ennasttoitva globaalse kasvu kergemini saavutatavaks ja peaks andma investoritele põhjust olla väljavaate osas optimistlik. Siiski ei jää veepind peegelsiledaks, sest aasta 2017 toob mitmeid olulisi sündmusi ja arenguid.
Nafta
2017. aasta veebruari alguseks 57 dollarile jõudnud Brenti hind aitab leevendada üle kahe aasta väldanud survet naftat eksportivate riikide eelarvetele ja majandustele, kuid mängib soodsamad kaardid kätte riikidele, kes kokkuleppes ei osalenud. Peamises huviorbiidis on Ühendriikide kildanaftatootjad, kes on juba üle poole aasta suurendanud puurimistegevust ja kergitanud USA päevast naftatoodangut oktoobrist alates 0,5 miljoni barreli võrra 8,9 miljonile barrelile.
Kuigi USA päevane naftatoodang jääb 2015. aasta kevadel saavutatud 9,6 miljonist barrelist jätkuvalt madalamaks, näitavad uuesti käima lükatud puurimismasinad, et hinnakorrektsiooni käigus on ka kildanaftatootjad muutunud oluliselt efektiivsemaks ega vaja kasumlikuks äriks enam 100-dollarist hinda. Ja Ühendriigid pole ainukesed, kus turuhinna taastumine projekte uuesti käivitab. Näiteks jäid OPEC-i kokkuleppest välja Liibüa ja Nigeeria, kes sisekonfliktidest räsitud tootmist ennistades teeksid praktiliselt tasa kogu OPEC-i lubatud 1,2 miljoni barreli suuruse kärpe.
Tähtsaim on naftaturul teadmine, et OPEC-i tootjad ei ole enam nõus leppima ükskõik kui madala toormehinnaga ning sekkuvad vajadusel nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks (mis võiks edaspidigi mõjuda toetavalt). Teisalt aga kiirendaks praegusest turuhinnast kümneid dollareid kallim nafta eelmainitud protsesse, viies globaalse turu uuesti ülepakkumiseni.
Seega vajab OPEC delikaatset poliitikat, mille tulemusel oleks fiskaalne surve minimaalne ning ka uue turusõja oht ei kujuneks liialt suureks. IMF-i hinnangul peaks OPEC-i viie suurima tootja puhul naftabarrel 2017. aastal maksma vähemalt 62 dollarit, et valitsuste eelarved tasakaalu jõuaksid, ja lähedane hinnatase võiks olla üsna sobiv ka OPEC-i silmis.
Prantsusmaa presidendivalimised
Marine Le Pen võib olla Prantsusmaa järgmine president – küsitlused hindavad šanssi õhkõrnaks, aga nagu näitasid eelmise aasta poliitilised tippsündmused, pole miski otsustatud enne viimase hääle lugemist. Donald Trumpi võit Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ja Suurbritannia soov lahkuda Euroopa Liidust peegeldasid rahva protesti stagneerunud poliitilise korra, täitmata lubaduste ja lahendamata pagulaskriisi vastu. Olukorras, kus terrorioht on kasvanud ja tööpuudus püsib jätkuvalt kõrge, mõjub alternatiivne suund sireenide peibutava kutsungina ka Prantsusmaal.
Vabariiklaste kandidaat François Fillon lubab palju värskeid ideid, kuid ootamatu rahaskandaal ei määri mitte ainult tema nime, vaid tõenäoliselt paisutab üleüldiselt ebausku poliitilisse mesijuttu, ahvatledes üldsust võitlusse asuma ka radikaalsema esindajaga.
Aprillis ja mais toimuvatel riigipeavalimistel ennustatakse Le Penile edasipääsu esimesest ringist, kuid kaotust peavoolu kandidaadile lõppvoorus. Juhul kui parempopulistlik Le Pen jääks siiski peale, üritaks ta esimese sammuna reformida Euroopa Liitu, taotledes muu hulgas loobumist ühisrahast, piirivabast liikumisest ja Euroopa Liidu seaduste ülemuslikkusest. Kolleegide vastuseis Brüsselis kutsuks Prantsusmaal brittide eeskujul esile referendumi euroliidust väljaastumiseks.
Teame, et läbirääkimisteks Euroopa Liiduga on Le Pen ette näinud pool aastat. See lükkaks potentsiaalse referendumi 2018. aastasse, ja seejuures ei pruugi rahva tahe ühtida presidendi omaga. Aga kui siiski otsustatakse Euroopa Liidule selg keerata, siis näitab Suurbritannia olukord, et suuremad poliitilised pöörded ei muuda inimeste käitumist seni, kuni nad ei tunne reaalset mõju omal nahal.
Jõulisem tagasilöök majandusele võib Suurbritannias ilmneda alles järgnevatel aastatel ning jääda sarnaselt peitu Prantsusmaal vahetult pärast referendumi tulemust. Pikemas perspektiivis ähvardaks antud stsenaarium siiski kasvava ebakindluse tõttu hoida tagasi kogu Euroopa majanduskasvu ning vajaks plaani, kuidas tugevama liiduna edasi minna.
Donald Trump
Juba enne ametisse astumist suutis Donald Trump oma valimisvõiduga dramaatiliselt kergitada nii tarbijate kui ka ettevõtete kindlustunnet. Pelgalt optimistlikum hinnang oma finantsvõimaluste väljavaatele või ärikeskkonnale võib omada olulist mõju majanduskasvule. Juba veebruari alguseks oli näha esimesi märke, kuidas ettevõtted võtavad USA-s ette laienemisplaane ja julgevad teha varem tagasi hoitud investeeringuid. See aga omakorda loob töökohtasid ja suurendab tarbimist.
Kuid Valge Maja uuel peremehel on ka teine külg, millele maksude langetamise, regulatsioonide lõdvendamise ja infrastruktuuri kulutuste suurendamise ootuses vähem tähelepanu pöörati. Otsus keelata päevapealt sissesõit Ühendriikidesse kindlatest moslemiriikidest koitis ebameeldiva reaalsusena, tekitades pahameelt nii tänavatel kui ka suurfirmade juhtide seas. Suure tõenäosusega tuleb sarnaseid momente järgnevate aastate jooksul ette teisigi.
Esimesest tööpäevast uusi korraldusi aktiivselt allkirjastades on Trump viimas ellu oma kampaanialubadusi, seega ei tohiks need investoritele tulla suure üllatusena. Arusaadavalt ei paku uus riigipea samasugust poliitilist stabiilsust nagu tema eelkäijad, kuid võimalike vastukarva üllatuste kõrval tuleks keskenduda tema peamisele eesmärgile, milleks on USA huvide esikohale seadmine ja miljonite uute töökohtade loomine. Neid samme ei saa Ühendriikide majanduse tugevdamise seisukohast kuidagi valeks või halvaks lugeda.
Kui tugev on investorite kõht?
2016. aastasse mahtus kaks suuremat poliitilist maavärinat, mida konsensus ei suutnud ette näha: Brexiti kasuks kaldunud Suurbritannia kodanike hääl ja USA presidendivalimistel võidutsenud Donald Trump. Lühiajaliselt võivad säärased sündmused tekitada finantsturgudel volatiilsust, kuid poliitikast tähtsam on majanduslik käekäik, mida tänavu toetab endiselt lõtv rahapoliitika.
Paanika ja turu sügavamad langused on ajalooliselt ette tulnud majandussurutiste ajal, mille tõenäosust hinnatakse 2017. aastal madalaks. Lisaks on korrektsioonid harilikult tingitud olukorrast, kus suur osa turuosalistest jagab optimistlikku arvamust ega pööra tähelepanu riskidele – viimaste realiseerumisel aga tekib puudus ostjatest ja kõik tahavad korraga väljapääsu suunas põgeneda. Juba aastaid on kõikvõimalikud ohud investorite seas pea igapäevane teema ning endiselt seisab kõrvaltvaataja rollis suurel hulgal investorite vaba raha, mis otsib teenimisvõimalust ja pehmendaks võimalikke korrektsioone.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2017
Tweet