Neli aastat on Euroopa Keskpank näinud vaeva saavutamaks oma peamist mandaati. Nüüd, kui euroala üldine inflatsioon on tagasi eesmärgiks seatud kahe protsendi peale jõudnud, majanduse kasv kiireneb ning töötuse määr vajunud pea kaheksa aasta madalaimale tasemele, ei ole Euroopa Keskpangal siiski kiire võlakirjade ostuprogrammi lõpetamise ja intressimäära tõstmisega.
Mõnes mõttes võib öelda, et suund likviidsustoe vähendamiseks võeti tegelikult juba mullu detsembris, kui igakuist võlakirjade kokkuostu programmi otsustati tänavu aprillist kärpida 80 miljardilt eurolt 60 miljardile. Kuid kiirenenud inflatsioonist ja majanduskasvust hoolimata pole Euroopa Keskpanga töö veel lõppenud, millest annab aimu seik, et võlakirjasid kavatsetakse tänavu soetada veel vähemalt aasta lõpuni kokku mahus 780 miljardi euro eest ning intressimäärad jäävad praegusele või madalamale tasemele veel mõnda aega pärast varade ostude lõppemist.
Seda sõnumit kordas Euroopa Keskpank ka oma 9. märtsi istungil, olgugi et mõne kuu taguse ootusega võrreldes tõdeti majanduse tugevamat taastumist. Värsketes prognoosides tõi see kaasa euroala SKP tänavuse kasvuootuse kergitamise 1,7% pealt 1,8%le ning inflatsiooniprognoosi tõstmise 1,3% pealt 1,7%le. Tähendusrikkam on aga hinnatõusu ootus 2018.a ja 2019.a, mida korrigeeriti üsna marginaalselt, paljastades energiahindade mõju vaibudes euroala majanduse muidu madala hinnasurve.
Allikas: Euroopa Keskpank
Kuna energiat ja toitu arvestamata ei näe keskpank inflatsioonis endiselt veel veenvat ülespoole trendi (veebruaris 0,9%), jätkatakse majanduse stimuleerimist lõdva rahapoliitikaga, ent seda tõenäoliselt siiski nägemusega, et teatud punktis tuleb ka eurotsoonis hakata intressimäärasid normaliseerima. Märtsi istungi järel otseseid vihjeid veel ei jagatud, küll aga täheldas Mario Draghi, et deflatsioonirisk on seljatatud ning koos sellega vähenenud ka tõenäosus, et intressimäärad võiksid edaspidi liikuda madalamale või majanduse toetamiseks oleks vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
Allikas: Bloomberg
Turuosaliste ning analüüsimajade levinud hinnangu järgi jätkab Euroopa Keskpank võlakirjade kokkuostu kuni detsembrini 60 miljardi euro eest kuus, tõmmates seejärel programmi aeglaselt kokku. Kuna investorid ootavad praeguse seisuga EKP hoiustamise püsivõimaluste intressimäära tõstmist 25 baaspunkti võrra alles 2019.a teises pooles, siis võiks QE programm FEDi näitel lõppeda aasta varem ehk 2018.a teises pooles.
Ühtlasi võib Ühendriikide rahapoliitiliste arengute põhjal järeldada, et kui euroala majandus ning inflatsioon peaksid lähikvartalitel konsensuse nägemusest oluliselt erinema, võivad ka ootused intressimäära osas üsna kiiresti muutuda.
Allikas: Bloomberg
Tweet
