Eesti pensionifondide seas on LHV olnud seni kõige aktiivsem Eesti majandusse investeerija, ennekõike alates hiljutisest investeerimisfondide seaduse muutmisest, mis pakub investeerimisel suuremat paindlikkust. Muudatusega võimaldati pensionifondidel võtta ettevõtetes märksa suuremaid osalusi (isegi kuni 100%) ja laiendati lubatud varaklasside spektrit. Varem oli fondidel lubatud võtta ühes ettevõttes kuni 10% suurune osalus.
Lisaks laiematele investeerimisvõimalustele on seaduse muudatusel ka teine oluline mõju - mõtteviisi muutev: pensionifondidel saab olla suurem roll Eesti majanduse elavdamisel.
Koduturul on eeliseid
LHV pensionifondid soovivad pakkuda Eesti pensionikogujatele hea oodatava tootlusega turvalist investeeringut ja samal ajal toetada kohalikku majandust. Kuigi Tallinna börs on küllaltki väikese likviidsuse ja piiratud ettevõtete arvuga, on LHV fondid kohalikul aktsiaturul ühed suurimad investorid. LHV Eesti-suunaliste investeeringute maht oli aprilli lõpu seisuga 173 miljonit eurot. See number ei sisalda raha ja hoiuseid, kuid hõlmab private equity ja investeeringuid suuresti Eestisse investeerivatesse kinnisvarafondidesse.
Samuti oleme viimasel ajal pühendanud märksa rohkem aega sellele, et analüüsida ettevõtteid, projekte ja varasid, mille osakud ei ole börsil noteeritud. Me otsime küll investeerimisvõimalusi üle maailma, ent koduturu eelis on kindlasti asjaolu, et mõistame selle riske ja võimalusi paremini. Meie hinnangul on investeeringud kohalikku majandusse mitmekordselt kasulikud, sest need pakuvad keskmisest suuremat tootlust ja aitavad elavdada Eesti majandust.
Sel aastal on LHV pensionifondid aidanud kaasa kahe kaaluka ja suuremahulise projekti elluviimisele. Märtsis aitasime rahastada portaalide Auto24 ja Kuldne Börs väljaostu seniselt omanikult, Soome meediagrupilt Sanoma. Tehing tehti koostöös ettevõtte kohaliku juhtkonna ja erakapitalifondiga BaltCap. LHV investeering on tehtud kahe viieaastase võlakirja vormis ning tagatud nimetatud kaubamärkide ja ettevõtte aktsiatega. Neist esimene on seeniorvõlakiri, mis meenutab tüübilt, nõuetelt ja tagatiselt traditsioonilist pangalaenu. Teine on juuniorvõlakirja kiht ja see on pigem kõrgema intressiga mezzanine-laenu tüüpi instrument.
Teiseks investeerisid LHV Pank ja LHV pensionifondid võrdsetes osades Transpordi Varahaldus OÜ kaheksa-aastase tähtajaga võlakirjadesse. Saadud kapital – 25 miljonit läheb kahe lennufirma Nordica kasutusse mineva lennuki soetamiseks. Transpordi Varahaldus on lennukite liisinguettevõtte ja kõik ettevõtte lennukid on renditud Nordicale, kes on lennukite käitusfirma. Leiame, et see on pensionikogujate jaoks võrdlemisi turvaline investeering, sest Transpordi Varahalduse ainuomanik on Eesti riik ja võlakirjad on tagatud olemasoleva nelja lennukiga.
Nende kahe investeeringu näitel võime kindlalt öelda, et Eestist võib hea tahtmise korral leida börsiväliselt sobivaid investeerimisvõimalusi. Kohalik kapitaliturg on mitmes segmendis välja kujunemata ja LHV on võtnud endale südameasjaks aidata sellel areneda.
Pensionifondide investeeringu kriteeriumid
Pensionifondide jaoks on oluline tugev ja usaldusväärne emitent. Eeldame, et emitent võtab investeerimisprojektiga seotud finantsriski samamoodi kui fondid ning arvestab, et investorina tegutsevad pensionifondid eelkõige oma klientide huvidest lähtudes. Investeeringut tehes on pensionifondide jaoks esikohal selle kaitstus, mille tagab kas korralik tagatis või võimalus rääkida kaasa emitendi tähtsaimates otsustusprotsessides.
Praegu töös olevad ja juba tehtud investeeringud on saanud peamiselt võlakirja vormi. Esiteks, pensionifondidel ei ole lubatud anda ettevõtetele klassikalises vormis laenu, teiseks on võlakiri kui väärtpaber olemuslikult kergemini võõrandatav kui seda on poolte vahel kokkulepitud laenuleping – see on tähtis pensionifondide likviidsusnõuete täitmiseks. Samas ei soovi pensionifondid tungida traditsioonilisse pankade tegevusvaldkonda. Sel põhjusel olemegi vaadanud pigem neid investeeringuid, mis pankadele mingite nüansside tõttu ei ole sobinud või mida pangad ei ole soovinud rahastada projekti täies ulatuses. Võetud riski eest soovime saada pensionifondidele väärilist tasu.
Loomulikult tekib küsimus, kui suuri summasid saavad pensionifondid investeerimiseks kasutada. LHV II samba pensionifondide maht on ületanud 1 miljardi euro piiri, seepärast on miinimumsuurusega investeeringumaht ligi 1 miljoni juures. Suurim investeering aktsiakapitali puhul küündib 20 miljoni euroni ning võlakirjade puhul kuni 30 miljonini.
Pensionifondide raha on tõenäoliselt kõige pikema ajahorisondiga raha turul. Kui projektil on perspektiivi, võiksid pensionifondid investoriks olla isegi aastakümneid. Pikast investeerimishorisondist hoolimata kehtib fondidele nõue, et investeeringut tehes peab olema teada ka väljumisstrateegia. Seetõttu on igasse börsivälisesse investeeringusse kirjutatud sisse võimalus teatud tähtaja saabudes investeeringust turutingimustel väljuda. Pensionifondide jaoks on sobivad emitendid ainult asjatundlikud ettevõtted, kes omavad ülevaadet investeerimistehingu struktuurist ja kellel on selge visioon enda arengust.
Artikkel ilmus Kaubanduskoja Teatajas mais 2017.
Kristo Oidermaa
LHV portfellihaldur
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.
Esitatud teave ei ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusena.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: tervikuna pensionifondide investeeringud Eesti majandusse kahanevad
Pensionifondide varade Eestisse investeerimist on vaja suurendada, et aidata kaasa Eesti majandusarengu ja konkurentsivõime kasvule. Kaubanduskoda on alates eelmise aasta algusest jälginud ja analüüsinud Eesti pensionifondide varade investeerimist. Kui 2016. aasta teises kvartalis oli kõikidest kohustusliku kogumispensioni varadest Eestisse investeeritud 6 protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis oli see juba 5,01 protsenti. Murettekitav on ka asjaolu, et pensionifondide varade Eestisse investeerimise määr on olnud langevas trendis alates 2016. aasta juulist.
Tweet
