Pixabay.com
Kreeka mütoloogia kohaselt ei langenud taevas maale, kuna titaanide väejuht Atlas sunniti kandma taevavõlvi oma õlgadel. Niisamuti tuleb investorina tänulik olla väga vähestele ettevõtetele, kellest on sõltunud aktsiaturu tootlus.
15. mai 2017.a märkis 20 aasta möödumist Amazon.com aktsiate esmasest avalikust pakkumisest, mille alusel hinnati firma turuväärtuseks toona pea 440 miljonit dollarit. Järgneva kahe aastakümne jooksul jaemüügi sektori ärimudelit pea peale pöörates ning uutesse valdkondadesse laienedes on Amazoni väärtus tänaseks paisunud 460 miljardi dollarini.
Amazon kuulub nende väheste staaride sekka, kellele ka indeksinvestorid võlgnevad oma tänu. Sellest nimekirjast võib leida mitmeid teisigi tehnoloogiasektori gigante nagu näiteks Alphabet, Apple, Facebook, Microsoft, mis on tänu oma võimsale kasvule olnud abiks tervele aktsiaturule.
Goldman Sachsi andmetel tuli 10. mai seisuga tervelt 46% S&P 500 2017.a tootlusest kõigest kümne ettevõtte aktsia arvelt, kelle sekka kõik eelmainitud kuuluvad. Tegemist pole lühiajalise nähtusega, vaid sarnase pildi avab ka tagasivaade pikemale ajaloole, kinnitades tootluste koondumist väikese arvu ettevõtete taha.
Käesoleva aasta alguses avaldatud uurimistöös otsustas Arizona ülikooli professor Hendrik Bessembinder välja selgitada, kas aktsiad õigupoolest ületavad madalama riskiga valitsuse võlakirjade tootlust ning jõudis järeldusele, et enamus lihtaktsiatest jääb selle ülesandega hätta.
Perioodil 1926-2015 USA börsidel kaubelnud aktsiate tootlusi (koos dividendidega) analüüsides toob Bessembinder välja, et vaid 42% lihtaktsiatest suutis oma eluajal (või määratud vaatlusperioodil) saavutada valitsuse ühe kuu võlakirjast kõrgemat tootlust. Rohkem kui pooltel jäi see madalamaks.
Kuidas aga on USA aktsiaturu pikaajaline tõus sellisel juhul nõnda silmapaistev, kui New York University Stern School of Business rahandusprofessori Aswath Damodarani tabelist järeldub, et alates 1928.a kuni 2016.a on S&P 500 indeksi aastane geomeetriline keskmine tootlus 9,5%, samal ajal aga on USA valitsuse kolme kuu pikkune võlakiri pakkunud 3,4% tootlust?
Põhjuseks on suhteliselt väikse arvu aktsiate arvele jääv jõukuse kasv, mis tõstab keskmist näitajat. Kui 1926-2015.a on USA börsilt läbi käinud ligi 26 tuhat erinevat aktsiat aidanud investorite jõukust suurendada pea 32 triljoni dollari võrra üle selle, mida võinuks teeninda USA valitsuse ühekuuliste võlakirjadega, siis Bessembinderi kohaselt tuli rohkem kui pool sellest tänu kõigest 86-le ettevõttele! Kogu üheksa aastakümne jõukuse kasvu võib kirjutada tema sõnul 1000 kõige paremini esinenud aktsia arvele, moodustades koguarvust alla 4%. Ülejäänud 96% aitasid kollektiivselt saavutada USA valitsuse ühekuulise võlakirja tootlust.
Millised saavad olema järgmise kümne või kahekümne aasta vägilased, seda ei oska keegi öelda. Nende leidmisel võib oma jõukust märkimisväärselt kasvatada, kuid tuhandete ettevõtete seast valides on risk suur, et portfelli ei pruugi õiged firmad jõuda, pärssides tootluse potentsiaali. Ilma asjata ei räägita seega raha hajutamise vajadusest võimalikult laiahaardeliselt, mis ei vähenda vaid portfelli riski, vaid aitab suurema tõenäosuse juures saavutada pikaajalisi finantseesmärke.
Allikas: Do Stocks Outperform Treasury Bills?, Hendrik Bessembinder
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
