Intervjuu kauplemisõpetaja dr Alexander Elderiga

Foto: erakogu

Kuidas kirjeldada investeerimise ja kauplemise erinevust?

Investeerimine on nagu pikamaajooks. Kui sa arvad, et elektriautodel on suur tulevik ja et Tesla on suurepärane ettevõte, siis sa ostad selle aktsiaid oma pensionifondi ja unustad need sinna. Võib-olla vaatad nende käekäiku korra kuus või isegi kolme kuu tagant. See on investeerimine.

Aga nagu sa tead, koosnevad turud rah­vahulkadest. Kuid rahvas satub vahel eu­fooriasse või depressiooni. Kauplemine on see, kui sa püüad selliste tujukõiku­miste pealt teenida. Kauplemine võib võt­ta minuteid, päevi või isegi nädala. Vahe ongi selles, et kauplemine on lühikeste tähtaegadega, investeerimine seevastu pika vinnaga tegevus.

Miks sa oled kaupleja ja mitte investor?

Kõige rohkem on küsimus temperamen­dis. Ma tunnen ennast mugavamalt lühiajaliselt kaubeldes kui kauakestvaid positsioone hoides. Ma arvan, et kogu maailmas muutuvad asjad järjest kiiremini ja pikaajalised trendid pole enam sellised, nagu need olid varem. Mul on mõned väikesed positsioonid ka pikaajalised, aga nende hoidmine on väga stressirohke. Kauplemisel tunnen ma, et olukord on palju rohkem minu kontrolli all.

Viiskümmend aastat tagasi öeldi, et tea­tud aktsiad on laiskadele ja kartlikele, mis tagavad pikaajalise riskivaba sissetuleku. Võtame näiteks sellised ettevõtted nagu General Motors ja General Electric. Üks pidi minema pankrotti, teisel olid suured juhtimisprobleemid. Riskivaba sissetule­kut pole laiskadele ja arglikele olemas.

Mina leidsin kauplemise enda jaoks palju sobivamana. Kui sa näed eelist ja võimalust, siis kasutad selle kiiresti ära. Ostad, müüd ja unustad selle teema.

Millised on su pikaajalised positsioonid?

Minu suurim finantsedu 2016. aastal oli kauplemine Brasiilia kütusekompanii Petrobrasi ehk Petróleo Brasileiro S.A. (PBR) aktsiatega. See on küll Brasiilia ettevõte, aga nende aktsiad on kaubelda­vad ka Ameerika Ühendriikides. Huvitu­sin sellest juba 2015. aastal, kui ühel konverentsil, kus ma esinesin, palus keegi seda uurida. Mäletan, et kui Brasiilias käisin, maksis üks aktsia 70 dollarit. Kui ma seda 2015. aasta oktoobris vaatasin, maksis aktsia minu üllatuseks neli või viis dollarit. Samal ajal on tegemist tohutult suure ettevõttega, millel on suured reservid.

Aktsia hinda mõjutas poliitiline skan­daal Brasiilias. See kukutas aktsia hinna naeruväärseks. Ma ostsin seda ettevõtet alla viie dollariga aktsia eest ning selle hind tõusis 11 dollarile. Ma hoidsin neid aktsiad terve aasta otsa. Iga kord, kui po­liitiline kriis süvenes või keegi vangi läks (nad arreteerisid isegi endise presidendi), siis ettevõtte aktsia seis paranes. Tege­mist on tubli ettevõttega, mis imeti polii­tikute poolt tühjaks, ja iga kord, kui mõni poliitik arreteeriti, muutus ettevõtte seis aina paremaks. See on tüüpiline näide kauplemisest. Mul on siiani selle ettevõt­te aktsiaid. Naftahinnad on tõusnud ja et­tevõttel läheb aina paremini. Korrupt­sioon on nüüd ka alla surutud. Aga niimoodi aktsiaid hoida on minu jaoks ebatavaline. Mõned mul siiski on.

Kui palju sa hoolid dividendidest?

See on minu jaoks umbes sama, kui ma leian poe põrandalt sendi ja korjan selle üles. See on minu suhtumine dividendi­desse, aga kauplejana ei pööra ma dividendidele liigset tähelepanu. Ainus, mida dividendide puhul jälgin, on see, et ma ei taha müüa aktsiat lühikeseks, kui ettevõte on teatanud dividendidest. Kui sa müüd lühikeseks, siis tuleb omanikule dividendide eest maksta ja see ei meeldi mulle. Sel põhjusel jälgin dividendide väljakuulutamise tähtaegu.

Tavaliselt on nii, et pärast dividendide väljamaksmist ettevõtte aktsia hind ku­kub natukene. See on sama, kui lehmal on vasikas. Kui lehmal enam vasikat ei ole, on tema väärtus ka väiksem.

Dividendid on pikaajalistele investori­tele ja investeerimisfondidele. Minusugu­ne kaupleja nendest ei hooli. Ainus asi on, et ma ei müü aktsiaid lühikeseks enne dividendide perioodi.

Kui aktsiahinnad on enne dividendide maksmist head, kas siis tasub saak ära oodata või siiski müüa?

Kui hind on hea, müü kohe. Turud võivad muutuda väga kiiresti ja ootamine on väga kallis tegevus.

Nagu ma ütlesin, sul on lehm, kelle kõ­hus on vasikas. Aga kui vasikas sünnib ära, siis pole lehm ka enam nii väärtuslik. Kui meil on pulliturg, kus aktsiate hinnad hullult tõusevad, siis peale dividendide väljamaksmist ei saa need enam tõusta.

Kui palju aktsia hind sõltub ettevõtte käekäigust?

Pikas perspektiivis tohutult, lühikesel perioodil mitte eriti. Pikaajaline hind, pikaajaline väärtus tuleneb põhiväärtus­test. Lühiajaliselt käivad aktsiate hinnad üles ja alla. Pikaajaliselt on ettevõtte majandusnäitajad tähtsad, aga lühiajali­selt mitte nii väga, sest aktsiahinnad ei peegelda tänast päeva, vaid vaatavad kuus kuni üheksa kuud ette. Hinnad börsil ei muutu tänaste tulemuste pärast, vaid seetõttu, mida inimesed arvavad juhtuvat kuue kuni üheksa kuu pärast.

Mis mõjutab aktsiahindu enim?

Kõige enam mõjutab see, mida inimesed tulevikus ootavad. Võtame sellesama Tesla, mis ei teeni raha. See ettevõte põletab raha. Aga Tesla väärtus on suurem kui General Motorsil, mis teenib raha. Miks nii? Sest inimesed usuvad, et isesõitvatel elektriautodel on suurem tulevik kui kütusega sõitvatel autodel, mida tuleb ise juhtida. Kõige tähtsam on see, mis juhtub tulevikus, mitte täna.

Sama on idufirmadega, mis kulutavad hullupöörastes kogustes raha. Need on ka suunatud tulevikku. Inimesed püüa­vad väärtustada tulevikku. See on ka moeküsimus. Kui ettevõtte nimes on „ro­bot”, siis seda ettevõtet väärtustatakse rohkem kui ettevõtet, mille nimes on lihtsalt „majapidamine” (household). Sek­sikas tööstusharu lubab heldet tulevikku. Seepärast uued ja noored aktsiad trügi­vad vanad ja väärikad välja.

Mida sa arvad riigivõlakirjadest?

Need on pensionifondide ja kindlustusfir­made jaoks. Mina nendega ei tegele.

Kas võiksid elada rantjeena?

Ma sureksin igavusse. Lisaks on intressi­määrad ja sissetulekud dividendidest tänapäeval nii madalad. Jah, ma võiksin elada rantjeena. Aga kas ma tahan? Ei taha.

Anna palun nõu, milline on tänasel päeval perspektiivikas tööstusharu?

Kui vaadata tulevikku, siis tohutult perspektiivikas valdkond on droonid. Hiljuti oli ajakirjas The Economist artikkel, kus hinnati, et viie aasta pärast on maailmas 50 000 professionaalset droonipilooti. Droonitööstusel läheb hästi. Ettevõtetel, kes valmistavad droone või nende tarbeks navigeerimisseadmeid ja akusid, läheb hästi. Kõik valdkonnad, mis on seotud droonidega, on väga atraktiiv­sed. Seal tuleb kohal olla. Inimesed on elanud Maa peal sadu tuhandeid aastaid. Sadakond aastat tagasi hakkasime lendama, aga see sai alguses ka võimali­kuks väga vähestele. Nüüd võib igaüks minna kolmandasse dimensiooni.

Võtame näiteks farmerid, kes kasuta­vad droone. Droonid aitavad farmeritel täpselt hinnata, kus oma saaki kasta või kuhu panna väetist. Inimühiskond on lii­kumas kahedimensioonilisest maailmas kolmedimensioonilisse maailma. Selle­pärast ma näengi siin rahateenimisvõi­malust.

Tiit Efert

Alexander Elder

• Sündinud Leningradis.
• Vähem kui aastavanusena kolis koos perega elama Tallinnasse Meriväljale.
• Keskkooli lõpetas Pirital.
• Õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis psühhiaatriks.
• Töötades Nõukogude Eesti kaubalaeval arstina, hüppas Elevandiluurannikul Abidjani sadamas laevalt maha ja põgenes USA saatkonda.
• Saabus 1974. aastal New Yorki, taskus vaid 18 dollarit.
• 1993. aastal avaldas raamatu „Börsikauplemine kui elatusallikas”.
• 2014. aastal avaldas sellest uue versiooni, mille Äripäev annab välja ka eesti keeles.

Esineb Tallinnas

2. juunil kohtub Elder Tallin­na konverentsil oma siinse­te fännidega ja räägib täp­semalt, kuidas ta olematu algkapitaliga börsidel kau­beldes end tippu töötas.

Päev hiljem, 3. juunil toi­mub Elderi ühepäevane in­tensiivkoolitus neile, kes plaanivad end tõsisemalt börsidel kauplemisega si­duda või teha sellest enda jaoks arvestatava sissetule­kuallika. Täpsemalt võib lugeda siit.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017

Tweet