Shutterstock
Kui Föderaalreserv mullu detsembris intressimäära tõstmist aastase pausi järel jätkas, tundus edasine tee rahapoliitika normaliseerimiseks olevat avatud: aktiivne töökohtade loomine oli toonud tööpuuduse alla 5%, suurendades ootusi kiirenevaks palgakasvuks, mis omakorda pidanuks hoogustama 2% eesmärgi suunas liikunud inflatsiooni.
Viimased kolm kuud on aga hinnatõus Ühendriikides järsult aeglustunud. Kui jaanuaris tõusid kaupade ja teenuste hinnad energiat ja toitu arvestamata aastaga 1,79%. siis vastupidiselt ootustele oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus aeglustunud märtsiks 1,6%le ning tendents jätkus ka aprillis, kui inflatsioon saavutas madalaima taseme alates 2015.a detsembrist (1,5%).
USA inflatsioon kütust ja toitu arvestamata (YoY)
Allikas: Bloomberg
Föderaalreserv, kes tõstis märtsis intressimäära 0,75-1,00% vahemikku ning hindas võimalikuks veel kahte 25 baaspunkti suurust kergitamist käesoleval aastal, tugineb prognoosile, mille kohaselt peaks inflatsioon kütust ja toitu arvestamata kiirenema eelmise aasta 1,9% pealt 2017.a 2,0%le ning töötuse määr jääma püsima 4,5% peale. Kuigi tööpuudus kahanes aprillis juba 4,4%le, siis oodatud hinnasurvet pole tekkinud.
2-3. mail toimunud istungil ei hinnanud FOMC (Föderaalreservi rahapoliitikat koordineeriv komitee) kesist progressi ühe oma peamise mandaadi osas kuigi kriitiliseks, tuues ühe faktorina välja suurema languse mobiiltelefonide teenuste hindades ja vaadates pehmemat inflatsiooni seega ajutise nähtusena, mis peaks keskpikas perspektiivis jõudma tagasi 2% juurde.
Kuigi rahapoliitika seisukohast on tähtis ennekõike komitee üldine nägemus, siis järjest rohkem jääb FEDi ametnike esinemistest kõlama mure madala inflatsiooni pärast. Philadelphia FEDi president ja FOMC hääletav liige Patrick Harker ütles enne aprilli inflatsiooni avaldamist, et on küll majanduse väljavaate suhtes optimistlik, kuid järjekordne negatiivne üllatus inflatsiooni osas paneks teda muretsema.
FOMC hääletav liige Lael Brainard nentis 30. mai esinemises, et tema baasstsenaarium näeb ette intressimäära edasist tõstmist ning keskpanga bilansi vähendamist, aga inflatsiooni aeglustumine on täishõivele lähenevas majanduses kujunenud mõistatuseks. Juhul kui inflatsioon jääb pikemaks ajaks pehmeks, võib see sundida teda ümber hindama rahapoliitika normaliseerimise vajadust. Intressimäära trajektoori suhtes on teatavad kõhklused tekkinud ka turuosalistel. Kui juuni istungil peaks intressimäära kergitamine 1-1,25% vahemikku olema sisuliselt kivisse raiutud, siis FOMC septembri istungiks on järgmise 25baaspunktise tõstmise tõenäosus kahanenud 45% pealt 26%le.
Intressimääratasemete tõenäosused FOMC 20. septembri istungil (%)
Allikas: Bloomberg
Tweet
