Illustratsioon: Lembitu Mikker
IPO-st ehk ettevõtte aktsiate esmasest avalikust pakkumisest ei pea kaks korda rääkima, et investorite tähelepanu haarata. Kuid emissioonidel on teisigi vorme, mis verd nõnda kiiresti käima ei pane ja on seetõttu ehk ka alahinnatud.
Arusaadavalt tekitavad IPO-d investorites elevust – pelgalt juba põhjusel, et pidevate ühinemiste ja ülevõtmiste tõttu kipub avalike ettevõtete arv börsil aasta-aastalt kokku kuivama. Seeläbi muutub valik ahtamaks ja iga uus võimalus panna kapital kasumit teenima köidab tähelepanu, eriti madalate intressimääradega keskkonnas.
Teine ligimeelitav aspekt on lühiajaline spekulatsioon ja eufooria, mis käib turule jõudmisega kaasas. Kui varasemalt vaid piiratud investoriringile kuulunud väärtpaber muutub avalikkusele kättesaadavaks, ihkavad paljud oma osa saada, ja mida vähem pirukast tükke jagatakse, seda tugevamaks kujuneb surve hinnale (ülespoole) ning osad loodavadki kihutada vaid selle laine harjal.
Võitjate seas ka kaotajad
Tormijooks uutele ettevõtetele ei pruugi olla sugugi asjata vaev. Näiteks on USA-s emissioonijärgselt ettevõtte aktsiatesse investeeriv börsil kaubeldav fond First Trust US Equity Opportunities (FPX) viimase kümne aastaga tõusnud 170 protsenti, samal ajal kui S&P 500 on kasvatanud väärtust dividende arvestamata 60 protsenti.
Üks on selge, esmaemissioonidel pole märkimishind garantiiks, et aktsia antud hinnatasemest allapoole ei vaju, ning eeltööd tuleb teha börsile suunduvate ettevõtetega täpselt sama palju kui iga teise firmaga, millesse kavatsetakse kapitali paigutada.
Lähiajaloost on võtta väga edukaid näiteid Facebooki või Ferrari näol, aga ette on tulnud ka kurvemaid lugusid. Twitteri märkimishinnaks kujunes 26 dollarit ning 2013. aasta novembris kauplemist alustanud sotsiaalmeediaaktsia jõudis paari kuuga rallida isegi 69 dollarini, ent alustas sealt pikka allakäiku tänase 18 dollarini. Samasse nimekirja mahuvad hetkeseisuga veel GoPro, Groupon ja Fitbit.
Kannatust on siiani pidanud varuma ka Snapchati emafirma Snapi aktsiate värskeimad omanikud, kellele anti tänavuses esmaemissioonis võimalus märkida aktsiaid 17 dollariga, ent korraks ligi 30 dollarile sööstnud ja hiljem veidi madalamale toppama jäänud aktsia leiab pärast kvartalitulemuste avaldamist taas IPO hinna lähedalt, mis pole kõige parem uudis neile, kes ostsid esimestel kauplemispäevadel.
ETF-i avalik saladus
Kuidas on eelmainitud indeksifond First Trust US Equity Opportunities suutnud nõnda edukalt vara kasvatada, kui paljud viimastel aastatel börsidele tulnud aktsiad on kaotanud pärast esimesi päevi või kuid tuule tiibadest? Fondi ajalugu näitab, et tuleb olla selekteeriv ja et tihtilugu võivad investorite jõukust suurendada just ebaseksikad aktsiad.
Fondi alusindeksisse (IPOX 100 Index) valitakse ettevõtteid, mis on muutunud avalikuks viimase nelja aasta jooksul. See pikendab võimalikku hoidmisperioodi ja annab võimaluse keskenduda lühiajalise tähesära asemel aastate jooksul avanevale väärtusele. Potentsiaalse tootluse suurendamiseks välistatakse investeeringud aktsiatesse, mis tõusevad esimesel päeval üle 70 protsendi, samuti hoitakse eemale nendest ettevõtetest, mille puhul jääb avalikkuselt kaasatava raha maht alla 50 miljoni dollari või müügiks ei lähe vähemalt 15 protsenti ettevõttest.
Kui vaadata antud ETF-i sisse, leiab esikohalt osakaaluga 9,87 protsenti toiduainetööstuse suurfirma Kraft Heinzi, mille aktsiad noteeriti börsil 2015. aastal pärast Kraft Foodsi ja Heinzi ühinemist. Suuruselt teine investeering on tehtud AbbVie aktsiatesse. AbbVie on farmaatsiaettevõte, mis tekkis siis, kui Abott Laboratories otsustas jagada äritegevuse kaheks eraldiseisvaks avalikuks ettevõtteks. 2017. aasta kuumimaks IPO-ks tituleeritud Snapi leiab alles osalusega 1,3 protsenti 16. kohalt ning Twitterisse on paigutatud 0,99 protsenti varadest.
Emissioonide laiem põld
Siit koorub välja oluline tähelepanek: IPO-de kõrval tuleks otsida võimalusi ka muudest korporatiivsest sündmustest, nagu näiteks ühinemised/ülevõtmised ja spin-off’id.
Ühinemiste ja ülevõtmiste abil püüavad kaks või enam ettevõtet luua oma aktsionäridele üheskoos rohkem väärtust, kui firmad suudaksid pakkuda eraldiseisvalt. Seda tehakse näiteks kulude kokkuhoiu, know-how vahetamise, kasvava konkurentsieelise, atraktiivsema tooteportfelli jms kaudu. Levinud olukorras omandab üks firma teise ning edasi jääb kauplema vaid ostva ettevõtte väärtpaber. Alternatiivina võivad kaks ettevõtet ühinemisel loobuda oma aktsiatest ning selle asemel emiteeritakse uue ühisfirma väärtpaberid.
Lisaväärtust saab luua ka läbi spin-off’i ehk olukorra, kus emaettevõte müüb või eraldab börsil uue firmana osa oma äritegevusest. Ühest sellisest näitest kirjutas Vallo Lees LHV finantsportaalis 2016. aasta aprillis. Nimelt otsustas Du Pont 2015. aasta juunis eraldada oma äritegevusest vähem kui 10 protsenti moodustanud valge värvipigmendi tootja nimega Chemours Company (CC), kuna selle kasvupotentsiaali hinnati muude varadega võrreldes väiksemaks ja lisaks sooviti vähendada majandustulemuste tsüklilisust.
Pooleli olnud restruktureerimisprotsessi, nõrgenenud majandustulemuste, kõrge võlakoorma ja kohtuhagide tõttu kukkus Chemoursi börsil noteeritud aktsia lühikese ajaga 20 dollarilt vähem kui 4 dollarile. Tänaseks on aga hind madalpunktist kümnekordistunud tänu firma edukale ümberpööramisele ning kohtuhagides arvatust väiksemaks osutunud kahjutasudele. Chemoursi aktsia leiab ka indeksifondist First Trust US Equity Opportunities.
Facebooki, Alphabeti (Google’i emafirma), Amazoni, Apple’i ja paljude teiste ettevõtete edulugude taustal võib iga järgmise kasvuaktsia avalik pakkumine mõjuda kutsuvalt, kuna soovitakse varakult astuda omanike ringi, kellega koos minna maailma vallutama. Kuid igale õnnestumisele saab ajaloost vastukaaluks tuua näiteid ka põrumisest, mistõttu tuleb vaadata kaugemale lühiajalistest ülespuhutud emotsioonidest ja leida kannatlikkust oodata hetke, mil turg alahindab ettevõtte potentsiaali – sellised võimalused avanevad sageli hoopis ühinemistes või jagunemistes.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet