Foto: DenEesti
Tänavune kruiisihooaeg algas juba aprilli lõpus ja kestab hilissügiseni, tuues eestisse sadu tuhandeid turiste. Tallinnasse suunduvatest kruiisilaevadest lõviosa teenindava ettevõtte OÜ DenEesti juhatuse liige Ryan Jenkins selgitab oma töö tagamaid.
Ryan on ema poolt küll väliseestlane, kuid sellegipoolest ei osanud New Jerseyst pärit noormees ette aimata, et tuleb üks hetk siia elama. „Kasvasin üles teadmisega, et on olemas selline imeline maa nagu Eesti, mida mina oma silmaga kunagi ei näe,” räägib Ryan. Oli sünge ja lootusetuna näiv külma sõja periood, mil noortele väliseestlastele enam eesti keelt ei õpetatud, kuigi neisse süstiti teadmisi kaugest kodumaast ja selle kultuurist
Aga ajalugu tegi keerdkäigu ja saabus hetk, kui Eesti oli korraga maailmakaardil tagasi. Ryan hakkas kauge maa vastu rohkem huvi tundma. „Kui midagi on olnud keelatud, siis see äratab alati huvi,” räägib ta. Ja kui avanes võimalus Eestisse tulla, haaras ta sellest kinni. „Võtsin ema ette ja ütlesin, et lähme,” sõnab Ryan. Aasta oli siis 1999 ning suvine ilusate ilmade ja valgete öödega Eesti mõjus kuidagi eriti armsalt.
New Yorki tagasi jõudnud, asus Ryan õppima eesti keelt. „Leidsin õpetaja, kelle missioon oli õpetada väliseestlastele eesti keelt. Tegemist oli ligi 90 vanuses vanaprouaga, kes elas 102 aastaaseks,” räägib Ryan. Nii sai ta vundamendi alla, ja kui paar aastat hiljem tekkis taas võimalus Eestisse tulla, siis ta ei kõhelnud. Aga siis oli pime ja niiske november. „Oli põnev kogemus,” sõnab Ryan muiates.
Eesti keele õppimine ei olnud Ryani jaoks lihtne. „Aga kui on huvi ja motivatsiooni, siis õpid ära,” lisab ta. Esialgu tuli ta plaaniga jääda aastaks. Siis aga kutsuti teda ootamatult laulma Tehnikaülikooli Akadeemilisse Meeskoori. „Tahtsin osaleda, aga selleks pidin keelest aru saama,” selgitab Ryan. Hiljem on kontorisisene töökeel olnud eesti keel, aga kuna äri on rahvusvaheline, siis müügitöö käib inglise keeles.
Ajalooharidus aitab müüa
Ryan on õppinud New Jerseys Princetoni ülikoolis majandusteadust ja keskaja ajalugu. Huvist ajaloo vastu võlub teda ka Tallinna vanalinn, mida ta oma isiklike teadmist baasil ka turistidele müüb. Keskaegne linn on üks neist põhjustest, miks Tallinn on turismisihtkohana nii populaarne. „Ameerikas keskaegset arhitektuuri ei ole. Disneylandis on üks linnus,” kirjeldab Ryan.
Suurematel laevadel on kuni 12 korrust ja söögisaalid on enamasti üleval. „Hommikusöögilauas näeb juba kaugelt vanalinna siluetti. See on tõesti uhke vaade,” räägib Ryan.
Eesti ajalugu on tema jaoks väga põnev ja mitmekesine. Tallinn seisab mitme kultuuriruumi piiril ning tulemuseks on huvitav ja mitmekesine kultuur. Samas on Tallinn ka linn, millest enamik ameeriklasi pole kunagi kuulnud. Teatakse küll Peterburi, Stockholmi ja isegi Helsingit, aga isegi kui selgitada, siis on neil raske mõista, kus Tallinn asub. Seega ei ole neil külastuse suhtes ootusi. Samas on olematute ootuste pinnalt emotsioonid üldiselt väga head ja Tallinn saab paremat tagasisidet kui näiteks Helsingi.
Kodumaale tagasi jõudes jagatakse sotsiaalmeedias kogemusi, mis aitab uuel ringil inimestel puhkuseotsusi teha. „Esimene ring käib ära, järgmine seltskond juba teab, mida oodata,” selgitab Ryan.
Eesti patrioodina üritab Ryan Eestit müüa nii laiale seltskonnale kui võimalik. Selleks käib ta turismimessidel ja -üritustel üle maailma. „Hollywoodi filmi oleks vaja Eestist, siis kasvaks tuntus kiiresti,” sõnab Ryan.
Nädal või kaks merel
Läänemere marsruut saab alguse kas Saksamaalt, Suurbritanniast või Taanist ning kestab nädala kuni kaks. Kindlasti külastatakse Peterburi ja Stockholmi, aga palju käiakse ka Helsingis, Klaipedas ja Gdanskis. Väiksemad laevad peatuvad ka Riias ja Saaremaal. „Põhilised on ikka pealinnad,” lisab Ryan. Kuna meie ilm ei paku turistidele midagi, siis eelkõige on eesmärk tutvuda kohaliku ajaloo ja kultuuriga.
Turismindusele Läänemerel on viimastel aastatel kaasa aidanud ebastabiilsus ja hirm terrorismi ees Vahemerel, ka Musta mere kruiisid on praktiliselt lõppenud. Läänemere reise peetakse aga turvaliseks ning erilise kirsi tordile paneb võimalus külastada viisavabalt Peterburi. „Ööbimine on laevas, aga samas saab veeta kaks-kolm päeva Venemaal,” räägib Ryan. See köidab turiste, kes muidu kunagi Venemaale minna ei julgeks.
Keskmine kruiisiturist on 65–75 aastat vana. „Nad on külma sõja aja lapsed. Ettevaatlikkus on nende sisse programmeeritud, aga laev on nende jaoks nagu tükike kodumaad,” räägib Ryan.
Reisi vältel on turistidel võimalus pea iga päev külastada uut Euroopa riiki ja linna. Kõige rohkem tuleb kruiisituriste Saksamaalt, sest neil on oma side siinse piirkonna ajalooga ja nad tunnevad selle vastu huvi. Kui keelte järgi vaadata, siis on kõige rohkem inglise keelt kõnelevaid turiste.
Kohalikud elamused
Kruiiside hind kõigub seinast seina. Kallimad võivad ulatuta mitmekümne tuhande dollarini, mis käib üle jõu ka tavalisele heaoluriigi pensionärile.
Kõige suuremad laevad mahutavad ligikaudu 4000 reisijat. Sellist hulka turiste teenindab laeval 1500 meeskonnaliiget. Väiksemad laevad võivad olla ka sajakohalised.
DenEesti korraldada on maapealsed teenused turistidele. Mõned turismigrupid piirduvad vaid vanalinnaga, aga on ka neid, keda viiakse Tallinnast kaugemale. Ryani sõnul jääb ringsõit 100 km piiresse, seega Rakverest või Haapsalust kaugemale ei minda, kuid selles raadiuses pakutakse kõike huvipakkuvat: loodust, ajaloolisi objekte, kohalikku toitu. Turiste on viidud ka Nõmme turule. „Enim meeldib neile siiski vanalinn, kus nad käivad suurte silmadega ringi. Ühtegi tuuri ei ole ilma vanalinnata,” kinnitab Ryan.
Kui veel paar aastat tagasi ostsid turistid Tallinnast meenetena kaasa valdavalt merevaiku ja matrjoškasid, siis tänaseks on turistide harimine vilja kandnud. Rohkem pööratakse tähelepanu kohalikule toodangule, kadakast ja linast toodetele, villastele mütsidele ja kinnastele.
Umbes pooled kruiisituristid on reisil juba teist korda. Paljud tulevad kindlasti tagasi ka omal käel, eriti Euroopa turistid, kuigi nende kohta statistika puudub.
Talvel käib ettevõttes peamiselt müügitöö. Suvel seevastu, kui sadamas võib korraga olla mitu laeva, on sebimist meeletult. „Bussid, giidid jne... Kõik peab sujuma minutilise täpsusega,” kirjeldab Ryan. Kruiiside planeerimine käib kaks aastat ette. 2018. aasta ajakava on praegu juba paigas ning töö käib 2019. aastaga.
Talvel rännatakse mööda Eestit ja otsitakse põnevaid paiku, kuhu turiste viia. Suvel pole selleks aega. Aastaringselt on ettevõttes 10 töötajat, suvel on koos giididega kaasatud üle 100 inimese.
DenEesti töötab usinalt ka selle nimel, et Tallinn oleks võimalikult paljude laevakruiiside algus ja lõpp-punkt. Mingil määral on see ka õnnestunud, kuigi seda võiks Ryani sõnul olla rohkemal määral. Peamine takistus on lennuühenduste puudumine.
Sadam toetab pööringut
Sama meelt on ka Tallinna Sadam. Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul on sadam teenindanud pööringuid juba aastast 2011. „Pööringute teenindamine Eestis ei jää kindlasti Tallinna Sadama taha, vaid pigem on võtmeküsimus lennuühendused,” sõnab Arro. Tema sõnul asuvad tugevad Läänemere-äärsed pööringusadamad linnades, kus on olemas lennuühendused kas teiste mandrite või Lõuna-Euroopaga, või siis on lähedal kruiisireisijate asukohad. Üldjuhul kasutavad kruiisifirmad oma reisijate kruiisi alguspunkti viimiseks ja lõpp-punktist kojutoomiseks regulaarseid lennuühendusi. „Tallinn on aegade jooksul saanud teenindada neid firmasid, kes kasutavad tellimuslende, aga nimekiri neist on kahjuks väga lühike,” lisab ta.
Tallinna Sadam saab omalt poolt luua vastava infrastruktuuri kruiisiterminali näol, kus toimuks reisijate kruiisireisile registreerimine koos muude vajalike protseduuridega. Kruiisiterminali rajamine on Tallinna Sadama lähiaastate plaanides.
Tiit Efert
LISAKS
Turistide arv kasvab
2016. aastal külastas Eestit 470 000 turisti.
Koos Saaremaaga oli külastusi kokku 273.
Tänavu ulatub külastuste arv üle 300.
Hooaeg algab igal aastal järjest varem ja lõpeb hiljem.
Kruiisituristid riikide järgi (protsentides)
Saksamaa: 28
Ameerika Ühendriigid: 18
Suurbritannia: 13
Kanada: 5
Austraalia: 3
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017
Tweet