BIS: keskpangad peaksid alustama rahapoliitika normaliseerimist

Shutterstock

USA presidendivalimiste järgselt oli konsensuse jaoks üsna loogiline järeldada, et erinevad reformid ja fiskaalkulutuste kasv aitavad 2017.a kiirendada riigi majanduskasvu, tõsta inflatsiooni ning viia ülespoole ka intressimäärasid.  Pool aastat hiljem on USA valitsuse 10a võlakirja tulusus alanenud 2,44% pealt 2,16%le, majanduskasv küündis esimeses kvartalis annualiseeritult vaid 1,2%ni ning suuresti oodatust negatiivsemate majandusuudiste valguses on möödunud ka viimased kuud, ent sellele vaatamata kergitas keskpank juunis intressimäära tänavu juba teist korda 1,0-1,25%le, ega näita väga kõhkluse märke senises rütmis jätkata.

Föderaalreservi rahapoliitikat koordineeriv komitee (FOMC) on tervikuna siiani jäänud truuks arvamusele, et inflatsiooni mõjutavad lühiajalised faktorid, mille efekt peaks tuleval aastal kaduma. Pigem tuleks lähtuda madalast tööpuudusest, mis hakkab palkasid kiiremas tempos tõstma, luues omakorda inflatsioonilist survet.

25. juunil avaldatud aastaaruandes koondus FEDi selja taha ka Rahvusvaheliste Arvelduste Pank  (BIS), kes loetles turgude jaoks ühe riskina inflatsiooni ootamatut kiirenemist, mis on sõjajärgsel perioodil olnud levinud majandussurutise põhjustajaks. Keskpangad peaksid sestap ennetama olukordasid, kus intressimäärasid tuleb hakata kiiresti tõstma, soovitades kasutada soodsaid majanduslikke tingimusi rahapoliitika normaliseerimiseks.

Inflatsiooni kiirenemises kõhklevad turuosalised argumenteerivad, et kui varasemalt on tööpuuduse vähenemine toonud kaasa palkade tõusu, siis käesolevas tsüklis on palgakasv osutunud varasemast tagasihoidlikumaks ja sellest johtuvalt ei tohiks Föderaalreserv intressimäära tõstmisega kiirustada. BISi arvates on aga globaalsel tööturul leidnud viimase paarikümne aasta jooksul aset põhjalikud muutused, omades  tugevat mõju nii palkadele kui ka inflatsioonile.

Madalat palgakasvu põhjendab BIS tööjõu pikaajaliselt kahaneva hinnastamise võimega, mis on ajendatud peamiselt kahest tegurist.  Esiteks suurendas Aasia avanemine ja Nõukogud Liidu lagunemine märkimisväärselt globaalset tööjõuturgu ning rahvusvahelise konkurentsi tõusule aitab kaasa ka tugevam majanduslik integratsioon.  Teise tegurina nimetab BIS tööstuslikku automatiseerimist ja tehnoloogiliste võimaluste kiirenenud kasvu ning kasutuselevõttu.

Uus tehnoloogia ja tööharjumused mängivad inflatsiooni survestamisel tõenäoliselt rolli, kuid palganõudlus peaks tugevnema, mida väiksemaks lõtk tööturul muutub ning BISi sõnul on varajasi viiteid sellele juba näha tsükliliselt tundlikumates sektorites, nagu näiteks osalise töökoormusega töötajate puhul.  Ja isegi kui inflatsioon ei kiirene, võivad keskpangad ikkagi seista silmitsi vajadusega intressimäärasid tõsta, sest neid pikaajaliselt madalal tasemel hoides võivad kasvavad võlakoormad ning liigne riskide võtmine finantsturgudel suurendada pikas plaanis  ohtusid majanduse jaoks.

Kas investorid selle vastusega lepivad või mitte, on iseküsimus. Kindlasti tõotab debatt võimenduda käesoleval nädalal, mil oodata on värskeid inflatsiooninumbreid nii Ühendriikidest, eurotsoonist kui ka Jaapanist.

Olulisemad majandusnäitajad koos Bloombergi küsitletud analüütikute ootustega:

Esmaspäev, 26. juuni

• USA kestuskaupade tellimused (mai): kaitse- ja lennutööstust arvestamata MoM 0,4% (0,1% aprillis)
• USA Dallas FEDi töötleva tööstuse küsitlus (juuni):  16,0 vs 17,2 mais

Teisipäev, 27. juuni

• USA tarbijate kindlustunde indeks (juuni): 116,0 vs 117,9 mais
• USA Richmond FEDi töötleva tööstuse küsitlus (juuni): 7 punkti vs 1 punkt mais

Kolmapäev, 28. juuni

• Prantsusmaa tarbijate kindlustunde indeks (juuni): punktine tõus 103 punktile
• Hispaania jaemüük (mai): YoY 2,2% vs 1,8% aprillis
• Eurotsooni M3 rahapakkumine ja krediidistatistika (mai)
• USA majade pooleliolevad müügitehingud (mai): MoM 0,8% pärast -1,3% langust aprillis

Neljapäev, 29. juuni

• Saksamaa tarbijate kindlustunde indeks (juuli): püsib 10,4 punktil
• Saksamaa inflatsioon (juuni esialgne): aeglustub -0,1pp võrra 1,4%le
• USA esimese kvartali lõplik SKP: annualiseeritud kasv püsib 1,2% peal
• USA esmased töötu abiraha taotlused: 240 tuhat vs 241 tuhat nädal varem

Reede, 30. juuni

• Hiina töötleva tööstuse ja teenindussektori PMI (juuni)
• Jaapani inflatsioon (mai): värsket toitu ja energiat arvestamata YoY 0,1% (aprillis 0,0%)
• Saksamaa töötuse määr (juuni): püsib 5,7% peal
• Prantsusmaa tarbijate kulutused (mai): MoM 0,5% (sama, mis aprillis)
• Eurotsooni inflatsioon (juuni): energiat ja toitu arvestamata kiireneb 0,1pp võrra 1,0%le
• USA isiklikud sissetulekud ning kulutused (mai): vastavalt MoM 0,3% (aprillis 0,4%) ning 0,1% (0,4%)
• USA inflatsioon PCE mõõdiku järgi (juuni): toitu ja energiat arvestamata 1,4% vs 1,5% aprillis
• USA Chicago töötleva tööstuse PMI (juuni): 58,0 vs 59,4 mais
• USA Michigani ülikooli tarbijate kindlustunde indeks (juuni lõplik): sama, mis esialgne ehk 94,5

Tweet