Elust Lähis-Idas - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Elust Lähis-Idas

Joel Kukemelk

28.06.2017 11:25

Foto: Joel Kukemelk

Olukord, kus naftabarrel maksab 100 dollari ase­mel 60 dollarit, on esitanud Lähis-Ida riikidele väljakutse, kuidas hakkama saada. Lisaks on igal riigil oma ootused ja lootused.

Lähis-Ida suunalise LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuhina olen alates 2010. aastast vähemalt korra aastas reisinud Araabia poolsaare riikidesse, et kohtuda juhtkondadega ettevõtetes, millesse me fondi raha paigutame, ning hoida end kursis kiiresti muutuva regiooni uudiste ja arengutega.

Investeerimisspetsialiste, kes on kes­kendunud Lähis-Ida regioonile, pole maailmas tegelikult kuigi palju – suure­matel konverentsidel on aastast aastasse enam-vähem samade nägude äratundmi­se rõõm ning vanemad olijad teavad üks­teist hästi nii nimepidi kui ka ettevõtte järgi, kus töötatakse.

Vaeslaps pingutab, teised ka

Lendasin märtsi alguses Omaani, kus uurisin ühe ammuse kohaliku tuttava, Omaani riiklikus investeerimisfondis portfellihaldurina töötava Saidi käest, kuidas saab tänases madalate energia­hindade keskkonnas hakkama Omaan kui Lähis-Ida koostöönõukogu finantsili­selt üks nõrgemaid riike. Soovisin ka teada, milliste muutustega on tulnud Omaani ja ühenduse teiste riikide elanikel ja ettevõtetel kohaneda.

Selgus, et kulude vähendamiseks on lü­hikese aja jooksul ära kaotatud elanikele ja ettevõtetele varasemalt kehtinud sub­siidiumid kütusele, gaasile, veele, elektri­le, majutuskuludele jne. Vähendatud on kõikvõimalike erinevate toetuste mahte, kulutusi sõjaväele ning ühekordse loomu­ga vähemolulisi investeerimisprojekte. Tulude tõstmiseks on paljud GCC riigid loonud uusi makse või vaikselt suurenda­nud olemasolevaid, nagu lennujaamadest läbilendamise tasu. Dubai lennujaama­des moodustab see piletihinnast alates 2016. aasta juulist üheksa eurot. Lisaks on tõusnud hotellide ööbimistasud, dividen­dide tulumaks välisinvestoritele, ettevõte­te tulumaks jne. Samuti on kokku lepi­tud, et alates 2018. aastast kehtestatakse esimest korda käibemaks, mis peaks tä­nase info kohaselt rakenduma kõigis kuues GCC riigis samal ajal ja viieprot­sendilise määraga. Ka vaadatakse julgelt riigiettevõtete erastamise suunas ning re­servide kasutamise asemel ollakse üha rohkem valmis odava hinnaga rahvusva­helistelt turgudelt kaasama laenuraha, sest üldiselt on nende riikide võlakoor­mad madalad.

Šokist on üle saadud

Omaani külastuse järel osalesin 5.–8. märtsil Araabia Ühendemiraatides Dubais toimunud Lähis-Ida konverentsil, mis on väidetavalt suurim maailmas. Konverentsil osales 510 investorite esindajat 260 erinevast finantsinstitut­sioonist ning võimalus oli kohtuda 147 ettevõtte esindajaga. Nelja päeva jooksul kohtusin ligikaudu veerandsaja meie jaoks huvipakkuva ettevõttega. Sellest konverentsist olen osa võtnud igal aastal, kuid võrreldes varasemate aastatega oli osavõtjate arv seni suurim.

Kui möödunud aastal valitses järsult langenud naftahindade tõttu meeleolu­des sisuliselt šokk, siis sel korral oli stabi­liseerunud ja veidi tõusnud energiahin­dade järel tunda olukorraga leppimise ja kohanemise noote. Märtsis 2014 maksis Brenti naftabarrel ligikaudu 110 dollarit, 2015. aastal oli hind langenud 60 dollarini ja 2016. aastal juba 35 dollarini, kuid 2017. aastal tõusis see taas 55 dollarini. Kuna enamik Lähis-Ida jõukatest riikidest am­mutab oma rikkuse maapõuest ja eelar­vete täitmine sõltub suuresti müüdava nafta hinnast, on energiahindade nii suur kukkumine seadnud regiooni riigi­juhid silmitsi viimaste aastakümnete tõsisemate väljakutsetega, mis on päädi­nud muljetavaldavate ja kiiresti läbiviidud reformidega.

Dubail, mille eelarve täitumine ei sõltu energiahindadest, sest nafta asub nende naaberemiraadi Abu Dhabi maadel, läheb hästi. Eelarve oli möödunud aastal tasa­kaalus ja kulutused peaksid sel aastal kas­vama kolme protsendi võrra. Juba aastaid pole ma Dubais ja selle lähiümbruses näi­nud nii palju ehitusega seotud kraanasid kui seekord. Lähenev EXPO 2020 võõrus­tamine hoogustab sealset ehitussektorit lähemal paaril aastal veelgi.

Latt on madalal

Lähis-Ida regiooni ettevõtete juhid ise on täna pigem ettevaatlikud ning investorid on ootuste lati seadnud väga madalale, mis loob hea pinnase positiivseteks üllatusteks. Kõigi konverentsil osalenute seas viidi läbi ka küsitlus, mis peegeldas just neidsamu madalaid ootusi. 69 protsenti vastanutest ootas, et selle aasta lõpuks Brenti naftahind üle 60 dollari ei tõuse, ning 39 protsenti vastanutest nägi jätkuvalt ette vähemalt ühe GCC riigi valuuta devalveerimist ehk dollari suhtes fikseeritusest loobumist enne 2020. aastat. Minu nägemuse järgi tõuseb Brenti hind aasta lõpuks siiski üle 60 dollari ning GCC valuutakurssides muutusi ei tule.

Lähemate kuude põnevamaid uudiseid ootan Saudi Araabialt, OPEC-ilt ja glo­baalselt indeksite koostajalt MSCI-lt. Ni­melt läks Saudi Araabia börs 23. aprillil T+0 arveldustsüklilt üle rahvusvahelisele T+2 tsüklile, mis tõstis oluliselt riigi välja­vaateid pääseda mai lõpuks MSCI arene­vate turgude indeksi jälgimise nimekirja.

Kui Saudi Araabia peaks pääsema MSCI arenevate turgude indeksisse, moodustaks ta sellest indeksist iseseis­valt 2,5 protsenti. Ilmselt tuleb vahepeal börsile ka Saudi Aramco, millest saaks suure tõenäosusega maailma suurim bör­siettevõte. Saudi Araabia osalus ulatuks indeksis aga suisa 5 protsendini ning kogu GCC regioon tõuseks sellega glo­baalselt arenevatele turgudele investeeri­vate investorite radarile nii, et seda ei saa enam ignoreerida.

Mai lõpus toimuvalt OPEC-i kohtumi­selt ootan kehtestatud tootmismahtude kärbete pikendamist, et jätkata globaal­sete tavapärasest kõrgemate naftavarude vähendamist ja energiahindade tõstmist. Viimasel kuul on sellelaadseid sõnumeid liikmesriikidelt ja Venemaalt ka tulnud. Usun, et naftahind, mis energiarikkaid GCC riike pärast läbiviidud reforme täna rahuldaks, on vähemalt 60 dollarit barre­li eest.

LISAKS: Koostöönõukogu ehk GCC

Lähis-Ida riikide koostöö­nõukogu ühendab kuut liik­mesriiki: Araabia Ühende­miraate, Katarit, Saudi Araabiat, Kuveiti, Omaani ja Bahreini. Organisatsioon asutati 1981. aastal. 2011. aasta mais arutati Pärsia lahest eemal asuva Jordaa­nia liitumistaotlust ja ühine­miskutse esitati Aafrika loodeosas paiknevale Ma­rokole.

Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige, LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas 2/2017

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. Tutvu prospekti, investori põhiteabe ja riskidega lhv.ee/lahefond ning vajadusel pea nõu asjatundjaga. Fondile pakub investeeringute juhtimise teenust AS LHV Varahaldus.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon