Shutterstock
Esimesel pilgul näib Ühendriikide tööturg olevat juba pikemat aega väga tugev. Juuni polnud selles osas erandiks, kui väljaspool põllumajandussektorit loodi 222 tuhat töökohta, rohkem kui analüütikute oodatud 178 tuhat ning ka 4,4% töötuse määr on juba tagasi kriisieelsele tasemele vajunud. Kuid sisimas ei ole kõik haavad veel kinni kasvanud.
Nõnda madal tööpuudus viitaks justkui täistööhõivele, kuid vastupidiselt ootustele on keskmise tunnipalga nominaalne kasv jäänud arvatust kesisemaks, aeglustudes eelmise aasta lõpust 2,9% pealt juunis 2,5%le. Kui arvestada 1,4% inflatsiooni, kujuneb inimeste tegelik ostujõu kasv isegi tagasihoidlikumaks.
Allikas: Bloomberg
Allolevalt jooniselt võib näha täpsemalt, milline on palgatõus erinevates sektorites. Kõige kiiremini kasvas töötasu juunis infotööstuses (4,8%) ning väga kaugele ei jäänud maha ka vaba aja ja majutuse valdkond (4,0%). Kõige jõuetum tempo oli kaevanduses ja metsamajanduses (1,15%) ja jaekaubanduses (1,23%).
Kuid sellelt graafikult paistab silma veel üks oluline nüanss. Tunnipalga kasv on aastaga kiirenenud vähem kui pooltes sektorites, mille põhjal võiks järeldada, et palgasurvet esineb hetkel väga vähestes valdkondades. Selleks, et tekiks laiem palgasurve, peaks panuse andma oluliselt suurem arv sektoreid. Sestap usub näiteks Morgan Stanley oma analüüsis, et praegused tendentsid ei viita lähiajal palgakasvu paranevale momentumile.
Allikas: U.S. Bureau of Labor Statistics, LHV
Ka Föderaalreserv toob oma regulaarses majanduse ülevaates (Beige Book) välja, et suurem osa ettevõtetest kurdab tööjõu nappust nii erinevate valdkondade kui ka ametite lõikes. Ent sellele vaatamata hindab enamik firmadest palgakasvu tagasihoidlikuks või mõõdukaks. FED aga usub, et majanduse üks peamistest reeglitest peab siiski paika ning isegi kui hetkel veel tööjõu puudus palgakasvu tööturul tervikuna ei kiirenda, siis on see vaid aja küsimus. Seepärast ollakse intressimäärasid kergitades nõus vaatama mööda ka lühiajaliselt aeglustunud inflatsioonist.
Palgakasvu müsteeriumit on üritatud viimaste aastate jooksul selgitada mitmete kokkulangevate asjaoludega. Osalt võib see olla tingitud beebibuumi põlvkonna pensionile jäämisest, kelle asemele astuvatel noorematel kolleegidel pole nõnda mahukat teadmiste ja kogemuste pagasit ning seetõttu makstakse neile ka madalamat palka.
Samuti võib rolli mängida suhteliselt värskelt meeles püsiv majanduskriis, surudes alla inimeste julgust küsida töötasu juurde või vahetada töökohta. Investeerimispank RBC juhib oma analüüsis tähelapanu, et 0% palgakasvuga inimeste osakaal tööturul püsib Ühendriikides endiselt väga kõrgel tasemel (14,4% võrreldes 11%ga varasemalt kõrge hõivatuse korral). Samas kogesid töökohta vahetavad inimesed ligi protsendipunkti võrra kiiremat palgakasvu võrreldes nendega, kes jätkasid töötamist vanal kohal. Mida rohkem hakatakse teadvustama, et firmad on sunnitud uut tööjõudu ostma sisse kallima hinnaga, seda tõenäolisemalt võib käivituda ahelreaktsioon palkade tõusu kiirenemiseks.
Tweet
