Shutterstock
Ehitised vastutavad Euroopa Liidus 40% energiakulu ja 36% CO2 emissiooni eest. Kui uued hooned kasutavad üldiselt 3-5 liitrit/m2 kütteõli aastas, siis vanemad ehitised kasutavad keskmiselt 25 l/m2. Mõned hooned vajavad isegi kuni 60 liitrit. Rohelise energia toetamine ja regulatsioonide karmistamine energia tarbimise osas on end selgelt ilmutav trend, millest ei saa üle ega ümber. Parandades hoonete energiaefektiivsust, võiks ELi energia tarbimine väheneda 5-6% ning CO2 emissioonid 5% võrra.
Selleks, et saavutada neid eesmärke, on hoonete energiatõhususe direktiivis paljude muude nõuete kõrval kirjas, et 2021. aastaks peavad kõik uued hooned olema nullenergiahooned. See tähendab, et hoone peab aasta lõikes iseenesest tootma sama palju rohelist energiat kui palju kulutab mittetaastuvat energiat. Lisaks regulatsioonidele jagab EL ka stiimuleid – iga aasta subsideeritakse €100 miljardi väärtuses energiaefektiivsete majade ehitust.
Selle trendi valguses rõõmustavad kõik isolatsiooniettevõtted, sest eelmainitud eesmärki on mõistlikum täita hoonete energiakadusid vähendades, mitte suurendades nende võimekust toota rohelist energiat. Selleks on palju erinevaid lahendusi, sest isoleerida võib klaas- või kivivillaga, puhutud tselluloosi, peno- või vahtplastiga ja paljude muude vahenditega. Kivivill on neist kõige tulekindlam ja vastupidavam, kuid samuti kõige kallim. Kivivilla kasutatakse igasuguses ehituses, kuid just tööstuslikes protsessides, kus temperatuurid võivad tõusta sadadesse kraadidesse, on kivivill kõige parem abimees. Eramajade ja kortermajade ehitusel kasutatakse enamasti odavamaid isoleerimismaterjale nagu näiteks vaht- või penoplast, kuid uute tuleohutusregulatsioonide valguses võivad needki trendid muutuda.
Lisaks võimuorganite soodustavatele regulatsioonidele on lubav ka kinnisvarasektori hoovõtt kriisijärgses uues tsüklis (joonis 1). See on väga tähtis, sest peale selle, et isolatsiooniäri ise on tugevas korrelatsioonis ehituse turuga, täiendavad enamik isolatsioonitootjaid oma portfelli täiendavate toodetega nagu näiteks fassaadipaneelid ja laesüsteemid. Tänaseks on USA kinnisvaraturg tublisti kasvanud (7a järjest), kuid kriisieelset taset pole veel saavutatud.
Joonis 1. USA alustatud elamuehituste arv (tuhandetes)
Allikas: Bloomberg
Euroopa kinnisvaraturu taastumine lükkus mõne aasta võrra edasi euroala valitsuste võlakriisi tõttu (joonis 2), kuid tänaseks on ELi ehitus elavnenud ja prognoositakse kasvutrendi jätkumist.
Joonis 2. Euroopa Liidus väljastatud ehitusload (2010=100)
Allikas: Eurostat
Kõike eelnevat arvesse võttes on investorid kõrgelt hinnanud ühte vanimat ja tänaseks maailma suurimat Taani kivivilla tootjat Rockwool Internationali (RW), kes spetsialiseerub kivivilla kui isolatsiooni tootmisele, kuid omab ka nelja eraldiseisvat äriliini (Systems), kus ettevõte realiseerib oma eksperdi know-how kivivilla töötlemises (Rockwooli ettevaatav P/E on 23,1; tööstuse mediaan P/E on 16,1). RW on suur rahvusvaheline firma, mis tegutseb 38 ning müüb enam kui 100 riigis. See on väga tugevate põhimõtetega juhitud ettevõtte, mis kannab edasi asutajaperekonna väärtusi. 40% ettevõtte aktsiatest on siiani asutajaperekonna käes ning kaks liiget võtavad igapäevaselt osa firma juhtimises. RW on näidanud stabiilset kasvu, mis tuleneb konservatiivsest juhtimispoliitikast – näiteks tänaseks on RW likvideerinud võlakoorma ning hoiab bilansis €120 mln vaba raha.
RW aktsiahind on alates 2012. aasta lõpust tõusnud natuke rohkem kui 100%. Nii aktsiahind kui ka äritegevus said mõlemad korralikult mõjutatud Venemaa poliitilisest olukorrast (2014) kui ka rubla devalveerimisest, sest ettevõtte juhtimispoliitika ei hõlma kuigi palju riskide maandamist. Samuti on negatiivse välise faktorina mõjunud koksi volatiilne hinnatase. Koks on Rockwooli jaoks üks tähtsamaid sisendeid, sest just selle põletamisel sulatatakse laavakivim üles, et hiljem kivivilla toota. Eelmise aasta keskel kolmekordistus koksi hind vähem kui nelja kuuga. Vahepeal tuli hind alla tagasi, kuid siis jälle kahekordistus käesoleval aastal. Hoolimata sellest, on Rockwool teostanud paindlikku hinnastamist, kandes enamuse sisendi hinnatõusust klientidele ja säilitades brutomarginaali kasvu.
Joonis 3. Rockwooli aktsiahinna liikumine Taani börsil (DKK)
Allikas: Bloomberg
Tänaseni on Rockwooli põhiäri olnud isolatsioon, kuid viimase kuue aasta müügiandmed kannavad väga huvitavat sõnumit (joonis 4). Isolatsiooni müük on viimased viis aastat olnud stagnatsioonis, samas kui Systems müük on järjepidevalt tõusnud. Samuti on Systems äriliinil RW jaoks tunduvalt paremad marginaalid – Systemsi ärikasumi marginaal on 12%-14% ning isolatsiooni oma 6%-8%. Seega saab põnevusega jälgida, kuidas muutuvad RW ärisuunad järgmise 5-10 aasta jooksul.
Joonis 4. Rockwool Internationali müügitulu segmenditi.
Allikas: Rockwool International
Jörgen Jõulu, LHV Varahalduse praktikant
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
