Shutterstock
Euroala pangad täheldavad ärilaenude nõudluse kasvu ja kuigi lihtsustunud kapitali kättesaadavus ning konkurents muudavad finantsasutused ettevõtete vastu sõbralikumaks, siis laenude kasv pole vaatamata keskpanga lõdvale rahapoliitikale saavutanud pooltki seda tempot, mida nähti eelmise kümnendi esimeses pooles.
Euroala erasektori laenuturu moodustavad suuresti laenud ettevõtetele, mille kogumaht ulatus Euroopa Keskpanga andmetel juuni lõpus 4,3 triljoni euroni (finantsettevõtteid arvestamata) ning kodulaenud kogumahuga 4,1 triljonit eurot. Kui kinnisvara ostmiseks võetud laenude turg taastus üsna kiiresti, ületades juunis kriisieelset taset juba ligi 17% võrra, siis ärilaenude turg hakkas elavnema alles 2015.a sügisel pärast Euroopa Keskpanga võlakirjade ostuprogrammi alustamist ning jääb kriisieelsele tipule endiselt alla ligi 12%.
Allikas: Euroopa Keskpank
Euroopa Keskpanga poolt juunis eurotsooni 142 panga seas läbi viidud küsitlus aga näitas, et ettevõtted hakkasid laenude vastu suuremat huvi tundma, mida võib selgitada majanduskasvu hoogustumisega ning kõrgema kindlustundega. Juunis toimunud uuringus nentis netos 15% pankadest, et teises kvartalis ärilaenude nõudlus suurenes, mis oli rohkem kui 6% esimeses kvartalis ning tendentsi jätkumist oodatakse ka kolmandas kvartalis. Allolevalt jooniselt võib välja lugeda, et nõudlust mõjutasid positiivselt kapitaliinvesteeringud, intresside madal tase, ühinemised ja ülevõtmised ning ka varude ja käibekapitali juhtimine.
Allikas: Euroopa Keskpank
Nõudlusele aitas kaasa seik, et ärilaenud muutusid ettevõtetele lihtsamini kättesaadavamaks. Ehki esimeses kvartalis leidsid pangad, et krediidistandardid võiksid mõnevõrra karmistuda, siis tegelikkuses jätkus standardite leevenemine peamiselt tänu suurenenud konkurentsile ning juurdepääsule odavamale kapitalile. Konkurentsisurve oli ka peamine põhjus, miks ärilaenude tingimused muutusid teises kvartalis leebemaks.
Küsitlus aga maalib tegelikkusest ilusama pildi, sest kui Euroopa Keskpanga rahapakkumise statistika kohaselt püsis majapidamistele väljastatud laenude aastane kasvutempo juunis stabiilsena 2,6% peal, siis väljaspool finantssektorit tegutsevatele firmadele väljastatud laenude mahu aastane kasv aeglustus 2,5% pealt 2,1%le.
Bloomberg koostab selle baasil oma krediidiimpulsi indeksit, peegeldades otsese kasvu asemel kasvu muutumist. Juuni statistika alusel aeglustus majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud laenude impulsi kolme kuu keskmine tase -0,1pp võrra 0,4 protsendipunktile ning nagu eelnevas lõigus toodud info baasil võib järeldada, olid aeglustumise taga ärilaenud.
Euroopa Keskpanga väga lõdvast rahapoliitikast hoolimata püsib laenude kasv eurotsoonis stabiilsena, kuid madalana ning krediidiimpulsi järgi on laenutegevusest tulenev stiimulefekt majanduse jaoks alates 2016.a algusest pigem kahanenud.
Allikas: Bloomberg
Üks võimalik selgitus sellele võib olla seik, et Euoopa Keskpank on varade ostuprogrammiga oluliselt elavdanud riigi- ja ettevõtete võlakirjade turgu. Ja ehkki peamised kasusaajad on olnud kõrgema reitinguga võlakirjade emitendid, siis on investorite tulususe jaht toonud nõudluse ka rämpsvõlakirjade turule, kus ettevõtted saavad raha laenata oluliselt madalamate intressimäärade juures kui 2008-2009.a kriisieelsetel kasvuaastatel.
Teiseks mõjutavaks asjaoluks võib olla kriisi pärandina jäänud ligi triljoni euro suurune halbade laenude koorem eurotsooni pankade bilanssides, millest ligi kolmandikku hoiavad pelgalt Itaalia pangad. Ja kui Itaalia pankades moodustavad üle 90 päeva tagasimaksega hilinenud laenud ligikaudu 15% kogu laenuportfellist, siis aeglase majanduskasvu ja jätkuvalt suhteliselt kõrge tööpuudusega keskkonnas kahjustab see finantssüsteemis paratamatult kindlustunnet ning hoiab tagasi uute laenude andmist.
Tweet
