Ärimaailmas kutsutakse kiiresti kasvavaid ettevõtteid gasellideks. Need on ettevõtted, mis suurendavad oma ärimahtusid galopeerivalt ehk on kasvatanud käivet ja kasumit viimase kolme aasta jooksul vähemalt 50 protsenti. LHV-gi on selline kiiresti kasvav gasell, loodetavasti ka kolme järgmise aasta jooksul.
LHV Pank sündis 2009. aastal finantskriisist. Kui veel kuus aastat tagasi täiendava kapitali kaasamiseks äriplaani tegime, põhines meie tulevikuootus paljuski meie endi usul, et konkurentsitihedal pangandusturul on jätkuvalt võimalik endale ruumi tekitada. 2011. aastal teenisime 6,3 miljonit eurot kahjumit ning nendes oludes oli väljakutsuv teha prognoosi viie aasta peale. Toona planeerisime, et meil on 2016. aasta lõpus 4,6 korda rohkem kliente (110 200 klienti), et oleme kasvanud bilansimahult viis korda suuremaks (bilansimaht 1,1 miljardit eurot) ja et pank teenib kasumit 20 miljonit eurot aastas ...
… ja enam-vähem nii läkski: klientide arv kasvas 110 200 asemel 110 428-le, bilansimahuks kujunes 0,9 miljardit ja kasumiks 13,2 miljonit eurot.
Kasv on olnud kiire, kuid mida sellest järeldada? Mida peaks ettevõte tegema, et plaanid õnnestuksid?
Esiteks on vaja suurt eesmärki, miks hommikul üles tõusta. Eesmärk ei pea olema mõõdetav, aga see võiks olla emotsionaalselt tunnetatav. Meie visiooniks on Eesti, kus inimesed ja ettevõtted julgeksid suurelt ette võtta, et Eesti inimesed oleksid hinnatud töötajad ning meie ettevõtted ja riik oskaksid seda väärtustada. Möödunud aasta lõpus tehtud töötajate rahulolu uuringus vastas 85 protsenti LHV töötajaist jaatavalt küsimusele „Kas tuled esmaspäeva hommikuti hea meelega tööle?”. Tundub, et teeme õigeid asju õigesti.
Teiseks, lisaks suurele eesmärgile tuleb palgata häid inimesi, aga neid saab värvata ja hiljem motiveerida ainult siis, kui jagada nendega tulu, vastutust ja usaldust. Ettevõtte töötajad on ettevõtte sisekliendid ja emissarid. Nad soovivad igapäevaselt näha ja isiklikult tunda neid inimesi, kelle heaks nad tööd teevad. Ka head restorani iseloomustab see, et igapäevaselt on kohal ja nähtav ettevõtte omanik, kes annab külastajatele vajaliku kindlustunde, et nad on hästi hoitud ja toit on maitsev. Sellist kindlustunnet püüamegi oma töötajatele pakkuda.
Kolmandaks tuleb teha üks mõõdetav plaan. Nagu ütles kunagi Paul Keres: ka halb plaan on parem kui plaanita mäng. Plaan aitab hoida fookust tegevustel. See on nagu orienteerudes aeg-ajalt kaardi vaatamine, mis aitab aru saada, kus oled ja kui kaugel on vahefiniš. Plaani koostades tekib parem arusaam, milles täpselt on sinu ettevõte konkurentidest parem. Hea finantsplaan näitab lisaks kasuminumbrile vajalikku likviidsuse varu, sest ettevõtted ebaõnnestuvad kahel põhjusel: kas ei teenita pikaajaliselt kasumit või ei omata lühiajaliselt piisavat likviidsust.
Neljandaks on vaja täpsust rahaasjades. Edukat ettevõtjat iseloomustab asjaajamise korrektsus ja oma lubadustest kinnipidamine. See pedantsus kandub edasi ka organisatsiooni ja selle võtavad üle ettevõtte töötajad. Eeskuju on nakkav ja firma kultuur on see, mis aitab rasketel aegadel organisatsiooni koos hoida ja ühes suunas liikuma panna.
Viiendaks on vaja julgust ja veidi ka pimedat usku, et teed õiget asja isegi olukorras, kus kõikidele küsimustele veel vastuseid ei ole. Tuleb minna (mõelda) Eestist (kastist) välja, olgu see siis London või mõni muu linn. Laiema maailma poole vaatamine on nagu kevadine tubade tuulutamine, mis annab organisatsioonile uue hingamise. Ja ajalugu on näidanud, et teinekord võivadki plaanid realiseeruda, ka need kõige ulmelisemad.
Indrek Nuume
LHV Panga juhatuse liige
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017
Tweet
