Paavo Lampinen (foto: Tiit Efert)
AS-ist Viljandi Aken ja Uks on saanud Skandinaavia üks suuremaid akende ja uste tootjaid ning Viljandimaa suurim tööandja.
Ettevõtte ajalugu ulatub nõukogude aega, kui Viljandi Kolhooside Ehituskontoris (KEK) otsustati luua allüksus uste ja akende tootmiseks.
Viljandi KEK oli võimas organisatsioon, mis kasvas paarikümne aastaga sealse kandi suurimaks ehitusettevõtteks, rajades nii karjalautu, sigalaid, kuivateid kui ka elamuid. KEK on, muuseas, ehitanud peaaegu kogu Männimäe linnaosa Viljandis. Pöördelistel aegadel lagunenud KEK-ist käis läbi üle 6000 inimese.
Viljandis uste ja akende tootmisega alustamine ei olnud oluline sündmus vaid kohalike jaoks. Väidetavalt esitleti plaani ka Nõukogude Liidu liidrile Mihhail Gorbatšovile, kui see 1987. aasta külmadel veebruaripäevadel Eestit külastas. Gorbatšovile oli idee meeldinud.
Tegemist võib olla ka legendiga, ent fakt on see, et vabrik sai valmis. Küll aga algasid Nõukogude Liidus muutused ja KEK-id hakkasid lagunema. Nii lagunes ka Viljandi KEK 1990. aastate alguses mitmeks ettevõtteks. Lisaks aktsiaseltsile Viljandi Aken ja Uks tegutsevad siiani Esro, Sovek, Pärlin ja Viljandi Metall.
Heitlik algus
AS Viljandi Aken ja Uks asutati 1990. aastal eesmärgiga hakata tootma ja turustama tööstuslikult valmistatud kõrgekvaliteedilisi aknaid ja uksi. Töötajaid oli siis 35. Ettevõte erastati ja toota suudeti vaid paari-kolme erinevat toodet, millele polnud ka õiget turgu. Pood asus otse vabriku küljes, aga seal ei käinud piisavalt ostjaid. Nii ei läinudki äri korralikult käima ja tehas jäi soiku.
1995. aastal ostis tehase ära tänaseni suuromanikuks olev Imre Michalsky. Mehel oli usku ja ambitsiooni ning tootmine sai taas hoo sisse. Kuigi tooteid oli endiselt vähe, õnnestus neid müüa nii Balti riikidesse kui ka Venemaale. Juba tulid ka esimesed kliendid Skandinaaviast, näiteks tellis üks Rootsi klient suvilaaknaid. Imre panustas järjest rohkem müüki ja käive kasvas igal aastal kaks korda.
1998. aastal ehitati uus uksetehas ja investeeriti puit-alumiiniumakende tsehhi. Uksetehasesse osteti ka moodne keskkonnasõbralikke ultraviolettvärve kasutav värvimisliin.
Kuid Venemaal algas majanduskriis. Kaks kümnendit tagasi oli Eesti majandus idanaabriga rohkem seotud kui täna, seega tõmbas kriis kinni ka siinse majanduskasvu. Eriti kannatasid ettevõtted, kes müüsid oma toodangut Venemaale. Nende sekka kuulus ka Viljandi Aken ja Uks.
Vene turg kinni
Antud olukord nõudis muutusi. Ettevõtte juhid mõistsid, et Venemaa turu asemel tuleb pigem keskenduda palju stabiilsemale Skandinaavia turule. Soomes tutvus Imre Stora Enso ehitusmaterjaliüksuse tegevjuhi Paavo Lampineniga (pildil), kes oli 1980. aastatel olnud ka Swedish Matchi tütarettevõtte juht Soomes.
Imre kutsus Skandinaavia turul ennast kodus tundva Paavo Viljandisse ettevõtte tegevjuhiks. „See oli hea pakkumine,” sõnab Paavo.
Kuigi mees polnud Mulgimaal käinud, oli ta kuulnud Viljandist palju lugusid. „Teadsin Viljandit lapsest peale. 1952. aastal abiellus minu onu Ameerika Ühendriikides Viljandist pärit naisega, kes meenutas palju oma kodulinna,” räägib Paavo, kes tuligi Viljandisse esimest korda 2000. aastal.
Uus koduturg
Paavo juhtimisel arendati välja kontseptsioon, et ettevõtte koduturuks on tervikuna Skandinaavia, Soome ja Baltimaad. 2000. aastate alguses oldi Rootsis võõrad ja usaldus tuli välja teenida.
Paavo sõnul on tootesortiment välja arendatud selle järgi, mida kliendid soovivad. Ettevõtte konkurentsieeliseks peab ta ka kõrget kvaliteeti ja tarnekindlust. Viimasena tuleb mängu hind, sest Eesti madalam palgatase võimaldab toota natuke odavamalt kui Skandinaavias kohapeal.
2006. aastal sai Paavost ka ettevõtte osanik ning ta peab nõukogu esimehe ametit. Mehe kodu on siiani Soomes ja ta on enda sõnul reisimisega harjunud. Siiski on ta soetanud maja ka Viljandisse, ja kuna abikaasa peab tänaseks juba pensionipõlve, siis saavad nad seal koos aega veeta.
Täna toodab ettevõte välis-, sise- ja rõduuksi, lenge ning puit- ja puit-alumiiniumaknaid nii standard- kui ka erimõõdus.
800 töötajaga ollakse üks Baltimaade suurimaid ukse- ja aknatootjaid. Ettevõttel on Viljandis kolm tootmispinda. Esiteks aknatehas, kus on tootmispinda 13 000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 150 000 ühikut aastas, teiseks standarduksetehas, kus on tootmispinda 14 000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 500 000 ühikut aastas, ning kolmandaks projektuksetehas, kus on tootmispinda 6000 ruutmeetrit ja tootmisvõime 50 000 ühikut aastas.
Lisaks on ettevõttel Võrumaal Sarus komponenditehas, kus on tootmispinda 3000 ruutmeetrit ja tootmisvõimsus 20 000 kuupmeetrit männipuidukomponenti ning ligikaudu 30 000 ühikut sauna- ja puitpaneeluksi aastas.
Kaasaegne tehnoloogia
Tootmises kasutatakse enamasti Lääne-Euroopast pärit kaasaegset tehnoloogiat ja toodang vastab Euroopa ja Skandinaavia kvaliteedistandarditele. Suurem osa toodangust (85 protsenti) eksporditakse Skandinaavia maadesse: Rootsisse, Norrasse, Soome ja Taani. Ülejäänud osa realiseeritakse Baltimaades ja väga väike osa ka Jaapanis. Tootegruppide osakaal on järgmine: käibest moodustavad uksed 55 protsenti, aknad veerandi, lengid 16 protsenti ja muud tooted ning teenused neli protsenti. Peamised kliendid on hulgimüüjad, erinevad poeketid, ehitusettevõtted, maju tootvad tehased ja tööstused.
Aknatehases valmistatavate toodete nomenklatuur on suur, koosnedes umbes 1480 erinevast artiklist. Aknaid valmistatakse nii täispuit- kui ka puit-alumiiniumakendena. Viimane tähendab, et puidust raamide ja lengide väliskülgedele kinnitatakse alumiiniumliistud. Lisaks kasutatakse erinevaid klaaspakette, värve ning standardeid – vastavalt kliendi soovile.
Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2/2017
Tweet