Shutterstock
Põllumajandussaaduste hinnad on alates 2014. aasta aprillist müdinal kukkunud: sojauba (-15%), nisu (-25%), mais (-20%). Madalad hinnad on pinnuks silmas nii põllumeestele kui ka põllumasinate tootjatele. 2017. aastaks ennustab Ühendriikide põllumajandusministeerium (USDA) keskmisele USA nisu ja maisi kasvatajale $93 kahjumit ühe hektari kohta. Maisi hind peaks tõusma vähemalt 8%, et farmerid teeniksid esimese kasumi üle 4 aasta.
Joonis 1. Toidutööstuse toormehindade indeks.
Allikas: Index Mundi
Toormete puhul on hind väga tugevalt sõltuv fundamentaalse nõudluse ja pakkumise suhtest. Möödunud hinnalangused olid suuresti mõjutatud nafta barreli hinna kukkumisest ja Brasiilia, kui ühe maailma tähtsaima põllumajandussaaduste tootja poliitilisest kriisist, mis kestab tänaseni. Kui barreli hind $110 juures kauples, tundus biokütuse tootmine konkurentsivõimeline ning paljud farmerid hakkasid nisust ja maisist hoopis kütust tootma, mis vähendas kunstlikult antud toormete pakkumist ja tõstis hinna kõrgele. Kui aga musta kulla hind kolinal alla tuli, vähenes biokütuse tootjatel huvi antud vallas ning maisi ja nisu pakkumine ületas jõudsalt nõudlust, mis hakkas toormete hindu allapoole tirima.
Farmerite sissetulekud on aga selle tõttu palju kannatanud. Eriti raskeks on läinud Brasiilia farmeritel, kus poliitilise keerise tõttu valitseb segadus tuleviku subsiidiumide osas ning intressimäärad laenude ja liisingute võtmiseks on samuti mitmekordistunud. Kui 2012. aastal said farmerid uusi masinaid soetada natuke rohkem kui 2% intressimaksetega, siis täna tuleb sõltuvalt ettevõtte käibest maksta 8,5% või 10,5% (Joonis 2). Niigi madalate marginaalidega äris mõjub igasugune ärikulude tõus valusalt.
Joonis 2. Farmerite finantseerimise määrad põllumajandusmasinate soetamisel.
Allikas: John Deere’i teise kvartali tulemuste presentatsioon
Küll aga pole farmerid ainukesed, kes on kõigest eelnevast mõjutatud– ühed maailma suurimad põllumajandusmasinate tootjad nagu John Deere, CNH Industrial ja AGCO on samuti pidanud kiirelt reageerima turul toimuvale, sest nende müük sõltub suurel määral põllumeeste sissetulekust ja investeerimisvõimalustest. Kahanevad hinnad ei ole halastanud kellelegi, müüginumbrid ja marginaalid on silmnähtavalt vähenenud – mõnel rohkem, mõnel vähem (Joonis 3). Alates 2013.a kuni 2016.a kahanesid müüginumbrid miljardites dollarites vastavalt: CNH Industrial (16,76 -> 10,12) ; AGCO (10,79 -> 7,41) ; John Deere (29,13 -> 18,5).
Joonis 3. Ärikasumimarginaalid (2013-2016)
Allikas: Ettevõtete aastaaruanded
Seda, mis põllumajandussaaduste hindadega lähiaastatel juhtuma hakkab, ei tea keegi, kuid on mõned pikaajalised trendid, mis räägivad põllumasinate tootjate kasuks. Nimelt prognoosib ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon, et populatsiooni kasvu ja paranenud toitumisharjumuste tõttu peab toiduainetetööstus 2050. aastaks suurendama oma tootmist 70% võrra. Lisaks sellele on arenevates riikides inimtööjõud kallinemas (relatiivselt masinatega). See tähendab, et on oodata müügi kasvu nendes piirkondades. Samuti on kliimasoojenemise valguses aina enam hakatud tootma ja toetama biokütust, kuid viimase edu on väga tugevalt sõltuv nafta barreli hinnast.
Tänaseks on põllumajandussektor näidanud aastaid langust ning turg on valmis suunamuutuseks, kuid millal toimub hüpe?
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
