cnbc.com
Väärismetallid on vastavalt definitsioonile haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Populaarseimad nendest on kuld ning hõbe, mille kõrval eksisteerib aga veel kaks vähemtuntud metalli – hõbevalged pallaadium ning plaatina. Pallaadiumi hind on käesoleval aastal tõusnud rohkem kui +30% ehk $200 untsi kohta, mis teeb sellest 2017. aasta algusest kõige suurema hinnatõusuga väärismetalli.
Joonis 1. Pallaadium
Allikas: Businessinsider.com
Pallaadiumimaak on maakoores üsna haruldane, seega selle hind on väga kõrge. Üks unts pallaadiumi maksab $936.27, üks unts hõbedat aga $17.50. Olulisim pallaadiumitoodang saadakse vase-niklimaagimaardlates kaevandamise kõrvalproduktina Norilskis Siberis, Ontarios Kanadas ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigis. Hõbevalget metalli kasutatakse laialdaselt juveeliäris, sest see on hüpoallergeenne, ei tuhmu ning säilitab oma valge värvi igavesti. Kuna pallaadiumist tehtud ehete puhtus on 95%, on antud metallist ehted väga väärtuslikud (võrdluseks: 18-karaadises kullas on kulda ainult 75%). Põhiline nõudlus pallaadiumi järele tuleb aga autotööstusest, kus selle katalüütilised omadused kasutatakse ära sõidukite sisepõlemismootorites. Antud tööstuses saab pallaadiumi asendada ainult kas plaatinaga, mis on kallim ($992.60 ühe untsi kohta), või roodiumiga, mis on veelgi haruldasem.
Joonis 1. Pallaadiumi hinna liikumine 2017. aastal (USD/ oz)
Allikas: Bloomberg
Metallide hinnad on tugevalt seotud nende nõudluse ja pakkumisega. Pallaadium ning plaatina saavad otsest kasu kasvavast nõudlusest autoturul. 2016. aasta oli seitsmes järjestikune aasta, kui globaalne automüük tõusis. Ühendriikides müüdi 17,55 miljonit autot, ületades 2015. aasta 80 tuhande sõidukiga. 2017. aastaks oodatakse müüdud sõidukite arvu jõudmist 17,80 miljonini. Ka Hiinas ja Venemaal on automüük tõusmas. Tänu väikese mootoriga autode maksukärbetele Hiinas müüdi seal 2016. aastal +13,7% rohkem autosid, mis on viimase kolme aasta kiireim kasvutempo. Käesolevaks aastaks prognoositakse Hiina autoturule +5% ja Venemaal +4% suuremaid müüginumbreid.
Järjest kasvava nõudluse kõrval pallaadiumi pakkumine aga nii kiiresti ei suurene. 2016. aasta oli viies ning 2017. aasta on kujunemas kuuendaks aastaks, kui turul valitseb defitsiit. Kuna 41% palladiumist toodetakse Venemaal ning 38% Lõuna-Aafrikas, on nimetatud piirkondades toimuv väga suure mõjuga turu tasakaalule. Üheks peamiseks puudujääki tekitavaks faktoriks on 2 suurima pallaadiumi tootja, Anglo Americani ja Impala Platinumi probleemid Lõuna-Aafrika kohaliku tööjõuga. Ettevõtted on Aafrikas mitmeid kaevandusi sulgenud, mis on muutnud sealse pallaadiumi väljundi palju väiksemaks. Eelmisel suvel kukkus see -10,8%. Zimbabwes, kus kaevandus ning põllumajandus moodustavad majanduse selgroo, langes pallaadiumi toodangumaht 2016. aasta viimases kvartalis -22%.
Pallaadiumi turul on oodata defitsiidi jätkumist, kui tarbimine jõuab 2017. aastal rekordkõrgele tasemele ehk 10,8 mln troiuntsini aga pakkumine jääb 1 mln troiuntsi madalamaks. Autotööstuse nõudluse kasvu, karmimate heitgaaside emissiooniga seotud eeskirjadega ning järjest väheneva pakkumise saatel võib hõbevalge metalli hind edasi tõusta. See on aga ülimalt positiivne uudis ettevõtetele, kelle müügitulu on tugevalt seotud pallaadiumi hinnaga.
Maailma suurim palladiumi tootja on Venemaa ettevõte Norilsk Nickel (GMKN), kes toodab 40% maailma pallaadiumist. Nornickel tegutseb 36 riigis ning tegeleb metallimaakide kaevandamise ja rikastamisega, baas- ja väärismetallide tootmise, turustamise ja müügiga. Ettevõtte müügitulud olid 2016. aastal 8,3 miljardit ning puhakasasum 2,5 miljardit dollarit. Viimane tõusis võrreldes 2015. aastaga tugevama rubla tõttu +47%. 2017. aasta esimeses poolaastas oli Nornickeli tooteportfellis pallaadium kõige paremate müügitulemustega tõustes +45% keskmise hinna juures $792 troiuntsi kohta. Pallaadiumi müük moodustas Venemaa kaevandusgigandi tuludest 30%, millele järgnesid nikkel (27%), vask (26%) ning plaatina (8%). Ettevõtte sõnul on pallaadiumi väljavaade jätkuvalt positiivne.
Joonis 2. Nadezhdinsky tehas
Allikas: Siberiantimes.com
Nornickeli president ning juhatuse esimees on endine poliitik Vladimir Potatin. Ta on ka varahaldusettevõtte Interross omanik ning omab Nornickeli aktsiatest suurimat osa ehk 30,3%. Kõmu võib tekitada fakt, et Nornickeli teine suuromanik (27,8%) on Venemaa miljardär ja suurärimees Oleg Deripaska, kellele kehtib alates 1998. aastast sissesõidukeeld Ameerika Ühendriikidesse. Ameeriklased kahtlustasid teda sidemetes vene maffiaga.
Joonis 3. Nornilsk Nickeli aktsiahinna liikumine perioodil 2007-2017 (RUB)
Allikas: Bloomberg
Positiivne on aga see, et Nornickel on järjepidevalt jälginud enda strateegiat - suurendanud uute tehnoloogiatega tootlikkust, arendanud kasumlikke projekte, tehaseid ümberseadistanud ning maksnud välja dividende. Järgmise kolme aasta jooksul vähendatakse kulusid ning suurendadakse tootmismahtu +10%. Nornickel on väga volatiilsetes turutingimustes suutnud iga aasta teenida ka positiivset vaba rahavoogu ning saavutanud oma tööstusharus kõrgeimaid marginaale (EBITDA marginaal >45%). Kolmeks suurimaks riskiks võib pidada seda, et (1) ettevõtte peamine tegutsemiskeskkond on Venemaa, kus valitseb vähene läbipaistvus ning korruptsioon, (2) metallide hinnad on väga muutlikud ning (3) kaevandusmaks võib tulevikus tõusta. Kuna maavarade kaevandamine tekitab looduskeskkonnale tohutult palju kahju, on Nornickeli esmane prioriteet vähendada 2023. aastaks ohtlike gaaside emissiooni -75%. Selle jaoks on plaanis investeerida 13-14 miljardit dollarit ning esimene samm puhtama looduse poole tehti eelmisel aastal suure niklitehase sulgemisega Norilskis.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
