Shutterstock
Kuigi Inteli kaheksanda põlvkonna protsessorid on Nvidia (NYSE:NDVA) aktsia hinna liikumisele kergelt vastupanu osutanud, on Nvidia siiski üks Wall Streeti lemmikuid tehnoloogiasektori aktsiaid – viimase kahe aasta jooksul on selle hind kerkinud üle 600%. Ja isegi kui Nvidia graafikaprotsessorite traditsiooniline kasutusala arvutimängude näol on segmendina korralikult kasvanud, siis investorite põhiliseks tõmbenumbriks seda lugeda ei saa. Ettevõte kogub tähelepanu robotite arengu tõttu, mille abil saab näiteks ka krüptoraha kaevandada.
Joonis 1. Nvidia aktsia hind perioodil sept 2012-sept 2017
Allikas: Bloomberg
Nvidia on analüütikutes vaimustust tekitanud juba viimased paar aastat. Alles septembri lõpus kergitas järjekordne Wall Streeti pank tehisintellekti (Artifical Intelligence - AI) turu eelise tõttu ettevõtte hinnasihi 190 dollarile. Nvidia potentsiaal kerkida tehisintellektimaailmas esiplaanile ongi peamine põhjus, miks graafikakaartide tootjale senisest veel kõrgemaid tulemusi oodatakse.
Tehisintellekt on tänase tehnoloogiamaailma kuumim teema. Tegu on areneva valdkonnaga, mille suhtes küll inimeste teadlikkus suureneb, aga üldiselt üle kahe rakenduse sellele välja tuua ei osata. Põhiliselt mainitakse isejuhtivaid autosid ning telefonides peituvaid hääle peale reageerivaid virtuaalassistente. Üks Pegasystemsi hiljutine uuring näitas, et 6000-st vastajast 34% oli tehisintellektiga suhelnud, 34% ei olnud ning 32% ei osanud vastata. Tegelikkuses oli neist 84% tehisintellektiga kokku puutunud, aga nad lihtsalt ei teadnud seda. Teisisõnu, valdkond on paljudele inimestele veel tundmatu ning täpselt ei saada aru, millal on tegemist robotiga.
Kuna tehisintellekti teema on värske, ennustatakse valdkonnale suurt arenguteed. Näiteks Technavio prognoosib globaalsele tehisintellekti kiipide turule perioodiks 2017-2021 märkimisväärset +54%-list iga-aastast kasvu. Juhtiva analüütiku Raghu Raj Singhi sõnul tekitab kasvu kerkiv nõudlus üha võimsamate süvaõppe (deep learning) algoritme juhtida suutvate riistvaraplatvormide järele. Nvidia on 2010. aastast AI kiipide arendusse juba pea $2 miljardit investeerinud. Käesoleva aasta aprillis avalikustas ettevõte 150 miljardi transistoriga maailma suurima kiibi Tesla P100, mille närvivõrk suudab andmeridu 12 korda kiiremini õppida kui ükski teine Nvidia kiip.
Joonis 2. Nvidia Tesla P100 GPU
Allikas: Guru3d.com
Evercore ISI analüütiku C.J. Muse’i andmetel sisaldab tulevikus iga arvuti mingisugust AI komponenti. See tähendab tehisintellekti kiipide tegijatele nagu Nvidia ainult häid uudiseid. Ettevõtte suurimad konkurendid on Intel ning AMD, kes on aga tehnoloogia poolest Nvidiast oluliselt maas. Viimane alustas AI programmeerimist juba 2006. aastal, teised aga palju hiljem. Kuna Nvidia on tehisintellektile fokusseeritud, ennustab Bank of America Merrill Lynch ettevõtte AI segmendile 2018. aastaks +21%-list kasvu.
Kiire kasvu kõrval on tehisintellektil ka väga lai kasutusvaldkond. Üha enam sulanduvad robotid meie ellu, ilma et me seda isegi märkaks. See, et suur osa inimesi kardab tehisintellekti ning usub, et AI võtab ära suure osa inimeste töid, ei põhine väga tõepärastel eeldustel. Michigani ning Harvardi ülikoolide uuringud näitavad, et AI hakkab tulevikus ajukirurge kiiremate ja täpsemate diagnooside andmisel aitama. Samal ajal saavad arstid aga tööle edasi jääda, kuna nende ülesandeks jääb siiski lõppotsuse tegemine. AI on kasutuses ka ravimitööstuses, kus arvutiprogrammide abil ennustatakse, millised molekulide kombinatsioonid on ravimite jaoks efektiivseimad.
Nvidia tegevjuht rääkis hiljuti Hiinas toimunud GPU Tehnoloogia Konverentsil tehisintellekti senisest arengust ning andis ülevaate ka selle tulevikust. Ta tõi välja, et AlexNet oli 2012. aastal esimene konvolutsiooniline närvivõrk, mis suutis pilte 15,3%-lise veaga ära tunda. 2017. aastal juhib antud valdkonda Inception-v4, mis on AlexNetist 350 korda komplekssem. Jensen Huang tõi ka välja, et viis aastat tagasi oli tehisintellekti start-upe 12 korda vähem kui praegu. Ainuüksi 2017. aastal on antud valdkonda investeeritud $6,6 miljardit. Start-upid tegutsevad peaaegu kõikides majandussektorites, alustades meditsiinist kuni finantsteenusteni välja.
Tuues välja vaid mõned Nvidia hilisemad tipphetked, saab mainida (1) DGX superarvuteid, mille võttis laialdaselt kasutusele Facebook, (2) projekt Holodecki ehk fotorealistliku virtuaalreaalsuse keskkonna avalikustamist ning (3) seda, et nii 145 start-upi üle maailma kui ka Toyota, Volvo, Mercedes-Benz ja Tesla valisid enda järgmise põlvkonna isejuhtivate autode jaoks just Nvidia DRIVE PX arvutid. Lisada saab ka seda, et Ethereumi ning Bitcoini hindade tõusuga kerkisid ka Nvidia graafikakaartide tellimused, mis lisasid ettevõtte teise kvartali tuludele $150 miljonit, moodustades kogutuludest 7%.
Joonis 3. Jensen Huang tutvustab GTC konverentsil projekti Holodeck
Allikas: Uploadvr.com
Maailm on sisenemas täiesti uude ajastusse, kus robotid suudavad mõelda enda eest ning optimistliku stsenaariumi kohaselt aitavad inimestel lahendada seni lahendamatutena püsinud probleeme. Huang rääkis GTC konverentsil enda unistusest, kus ta kõneleb mikrofoni inglise keeles, aga kõlaritest kostub hiina keel. Ta oli üsna kindel selles, et tulevikus on inimestel võimalik virtuaaltehastes tooteid disainida ning need robotitel valmis lasta teha. Huang näitas ka videot, kus kaamera suudab tänava peal inimesi tuvastada ning kui keegi ära kaob, leitakse see inimene kiiresti üles.
Tulevik võib Nvidia jaoks teoorias küll ilus olla, aga paljud analüütikud usuvad, et turukonkurents on järjest tihenemas. Näiteks üsna hiljuti levis uudis Tesla kohta, kes väidetavalt oli otsustanud hoopis AMD-ga enda isejuhtivaid autosid arendama hakata. Kuigi praeguseks on väide ümber lükatud, reageeris Nvidia aktsia hind sellele negatiivselt, langedes -3%. Selles, kui kaua Nvidia suudab tulevikus oma AI turu juhtivat postitsiooni hoida, ei saa päris täpselt keegi kindel olla.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
