Imeline Relax Baby Be Cool

Foto: Relax Baby Be Cool

Väikeses toas on mitu õmblusmasinat, stendid on täis värvikirevaid riideid, riiulites on kokkulapitud kangad ning õhus on tunda idamaist lõhna. Siin-seal on ka idamaised puust nikerdatud mehekujud. Aga need kirevad kangad pole tavalised. Siit rullubki lahti üks väga eriline lugu.

Seikleja hing

Ettevõtmise taga on Liis Barbara Boode. Noor ja aktiivne naine. Tema ema Katrin Kiho on omal ajal loonud lasterõivaste firma Hippo.

„Olles terve elu oma vanemaid kõrvalt vaadanud ja kuulanud, kuidas nemad pu­sisid omal ajal lasterõivaste firma Hippo loomisega, veetes enamiku oma vabast ajast kangarullide vahele kodu ehitades ja õmblejatega peitust mängides, ei olnud kindlasti minu idee rõivatööstuses kätt proovida, kaugel sellest,” sõnab Liis.

Ta on maailmas kõvasti seigelnud. Ol­les kuus aastat tagasi töötanud mõned kuud Tallinna kesklinna spaas administ­raatorina, otsustas Liis, et palgatöö pole tema jaoks, ning suundus Kreekasse. Seal töötas ta luksusjahtidel kokana ja kapteni abina. Hiljem on ta seigelnud ka Austraalias, Austria mägedes ja Hispaa­nias. Lõpuks jõudiski Indoneesiasse, kus ärasõidupäeval sattus värvikirevate bati­kakangaste peale.

„Mis mind aga köitis nende kangaste puhul, oli ajalugu ja traditsioonid ja kul­tuur ja kõik need eepilised lood, mis bati­kasse ajaga põimitud. Traditsiooniliselt ainult käsitsi maalitud batikatehnikas valminud kangas sai alguse sadu aastaid tagasi ja sealt võib välja lugeda tervete ge­neratsioonide katsumused, kordamine­kud ja ajaloolised sündmused ning eepo­sed. Uskumatu,” räägib Liis.

Batika juured on iidsed, tehnikat on leitud kõikjal ja seda on raske jäljendada. Keegi ei tea täpselt, millal ja kus selliseid kangaid tegema hakati. See on kunst, mis on vaieldamatult ilus ja mis sisaldab olulist filosoofilist tähendust kõigis selle motiivides. Mustreid ja variante, mis sümboliseerivad erinevaid asukohti, ajas­tuid ja kombeid, on miljoneid. Käsitsi maalitud batikat vaadates jääb mulje, nagu see elaks.

Lõi pildi ette

Kui Liis kangaid nägi, kangastus tal silme ees, mida ta neist teha soovib. Nokitsemine ja loomine on tal alati olnud veres ning koos emaga midagi korda saata tundus väga põnev.

Kangaid müüakse 1,2 × 2,2 ruutmeet­riste kupongidena, mida kohalikud me­hed ja naised kasutatavad igapäevaselt sarongidena, eriti kõikvõimalikel täht­päevadel ja usulistel tseremooniatel. On mustreid, mida kunagi lubati kanda ai­nult kuninglikul perel, ja ka saronge, mida kasutas vaid lihtrahvas.

Endalegi ootamatult võttis Liis Indo­neesiast endaga kaasa kümme kupongi. Kõik tooted, mis nendest tehti, on klassi­kalise lõikega ja peaks sobima kõigile ke­hakujust sõltumata.

Kui esimesed meeste ja naiste särgid Katrini käe all valmis said, sõitis Liis nen­dega Hispaaniasse. Seal toimus Valencia lähistel meeletult populaarne mitmepäe­vane Rototom Sunsplash Reggae muusi­kafestival. Tal oli seal oma boks, kus ta rii­deid müüs. Loomulikult osteti kõik ära.

Sellest sai ta sedavõrd innustust, et sõitis kohe Indoneesiasse tagasi ja hakkas tõsi­semalt kangaid otsima. Ind tegutseda oli suur. Juurde tehti palju uusi tooteid: särke nii meestele kui ka naistele. Naistele li­saks ka kleite, toppe, pintsakuid ja pükse ning värvikireva pintsaku said ka mehed.

Viimase aasta jooksul on ta käinud Indoneesias kangaid valimas neli korda. Viimati oli reisilt toodud kohvrite raskus 60 kilogrammi. „Tahan ise minna ja vali­da, ei usalda kedagi teist,” sõnab Liis.

Kõik kangad, mis Liis on kõikvõimali­kelt väikestelt turgudelt üle Indoneesia (Jakarta, Solo, Yogyakarta, Pekalongan, Bali jne) kokku ostnud, on ainulaadsed. „Tänapäeval trükitakse masinatega kin­del kogus sarongikangaid, mis seejärel saadetakse üle maa erinevatele müüjate­le, ja rohkem ei toodeta neid kunagi,” kir­jeldab Liis. „Seega on kõik meie tooted äärmiselt limiteeritud ja eksklusiivsed. Nuta või naera, rohkem ei trükita sama mustrit mitte kunagi.” Ühessegi tootesse ei tohi ära armuda, sest selles võib olla kindel, et teist samasugust enam kunagi uuesti ei saa. Teisest küljest välistab see võimaluse, et keegi teine tuleb samasugu­se rõivaga tänaval vastu.

Mustrite jälgimine on ka põnev. Kui lä­hemalt vaadata, siis võivad mustrid eri kangastel isegi korduda, aga kasutatud on hoopis teisi värve.

Endiselt värvitakse kangaid ka käsitsi, aga nende hind on 120 eurot kupongi eest. Hästi ahvatlev, aga Liisi sõnul muu­dab see lõpptooted liiga kalliks ning prae­gu ei saa ta seda endale lubada. Kaup on tegelikult hooajatu. Meeste pintsak mak­sab 300 eurot. Seelikud näiteks 78 eurot.

Tähelepanu on olemas

Nime taga on Prantsuse helilooja Serge Gainsbourgi laul „Relax Baby Be Cool”. Kui Liis batikakangaid käes hoidis, siis hakkas tal kõrvus kõlama just see laul. „See lugu on inimestest, kel pole vahet, mis õhtul saab – hommikul vaadatakse. Kõigile see nimi õudselt meeldib, paneb naeratama,” sõnab Liis.

Naiste omavaheline koostöö on olnud super. „Oleme aastaga tohutult kaugele jõudnud,” kinnitavad mõlemad. Nad on tekkinud võimalusest väga elevil ega pöö­ra tööpäevade pikkusele tähelepanu. Oma ettevõttesse on pandud kogu hing. „Mul on kõigega vedanud: koostööpartne­rite, modellide, fotograafidega,” räägib Liis. „See on eluunistus, mis on täitu­mas.” Eesmärk on jõuda maailmaturule. Kas Relax Baby Be Cool jääb ka Eesti kaubamärgiks, on täna vara öelda. Liisi enda unistus on elada Indoneesias. „Aga kuna oleme Eestist pärit, siis midagi jääb kindlasti ka siia,” lubab Liis. Kõik tooted on seni valmistatud käsitsi ning Liisi sõ­nul peaks see nii ka jääma. Kindlasti tu­leb juurde palgata õmblejaid, sest kuigi ema on kiire ja tubli õmbleja, on ka tema võimetel piirid.

Tänavu veebruaris käis Relax Baby Be Cool Suurbritannias moemessil Pure London, kus bränd valiti 20 parima hul­ka, ja ühtlasi oldi ainsad, kelle rõivaid näi­dati kahel laval. „Sest ürituse stilistid olid lihtsalt nii vaimustuses,” sõnab Liis.

Relax Baby Be Cool on saanud juba pi­sut tähelepanu ka maailma ajakirjades. Maikuus ilmus Harper’s Bazaar UK väl­jaandes nendest artikkel ja juunis oli tut­vustus ajakirjas Tatler.

Pariisis oodatakse läbimurret

„Meid on kutsutud lugematutele näituste­le üle maailma – Kasahstanist Jaapanini –, kuid kuna Eesti riigilt pole me selleks väga toetust saanud, siis peame veel natuke omal jõul kasvama,” sõnab Liis.

Hetkel müüakse tooteid peamiselt oma veebipoes ning ühes Londoni butiigis.

Juunis osaleti Antoniuse moeetendusel Tartus, mis oli avatud konkursiga ja kuhu neid ka välja valiti. „Oleme Eestis oma asju pakkunud siinsetele disainipoodide­le, kuid tundub, et nende suunad on siiski veidike musta-halli-pruuni poolsed,” nae­ratab Liis. Esimene läbimurre on aga toi­munud, sest värvikirevad tooted on nüüd müügil Tallinnas Eesti disaini poes.

Varasuvel sai Relax Baby Be Cool kutse esindada Eestit novembris Pariisis toimu­val maailma moenädalal (World Fashion Week). Kutse tekitas emotsioonid, mis võtsid jalad alt. „Me nutsime ja naersime korraga,” kirjeldab Liis. Aga enda sõnul tundis ta seda kutset ette. „Loodame Pa­riisist midagi suurt,” lisab ta. „Meie kutse sisaldab boksi Louvre’i-esises pargis püs­titatud paviljonis maailma parimate di­sainerite kõrval ning runway show’d.”

Lisaks riietele valmistatakse ka ehteid, kingi, kotte ja teisi aksessuaare. Selle suunaga lubab Liis tõsisemalt tegelema hakata.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017

Tweet