Eesti heaks

Pensionifondide maht on Eesti majandusega võrreldes väike. Seetõttu pole põhjust hirmuks, et pensionifondid tekitaks oma investeeringutega mulli. Samuti pole põhjust karta, et fondidel tuleks investeerimisvõimalustest puudu.

2016. aastal oli Eesti SKP 20,9 miljardit eurot. Järgneva viie aasta peale on SKP kokku üle 100 miljardi, millega võrreldes võiksid fondide investeeringud olla suu­rusjärgus üks kuni kaks protsenti.

Pensionifondide maht kasvab

Paljudes läänemaailma riikides on nende osakaal üle 50 protsendi või isegi üle 100 protsendi riigi SKP-st. Koos mahu kasvuga peab kasvama ka fondide tähtsus Eesti majanduse jaoks. On ju normaalne, et inimesed omavad pensio­nisäästude kaudu Eesti finants- ja kinnisvara. Kohalikud elanikud ja pensionifondid peaksid olema esimesed, kes usuvad oma riigi ja ettevõtete tulevikku.

See aitab kaasa ka välisinvesteeringute tulemisele (nt mitmed private equity fon­did saavad välisinvestorid pardale alles siis, kui kohalikud pensionifondid on jah-sõna öelnud). Pensionifondide investee­ringud Eestisse on seega mitmekordselt kasulikud.

LHV-l on kindlasti oluline roll, et see püstitatud eesmärk saaks täidetud, kuid oma panuse peavad andma ka teised fondivalitsejad. LHV pensionifondide maht on praegu miljard eurot, ja isegi kui see kahekordistub viie aastaga, jääb LHV fondidest üksi väheks, et üks kuni kaks miljardit Eesti majandusse tee leiaks. Kuid 100 miljoni euro eest Eesti-suunalisi investeerimisotsuseid, mille LHV fondid tegid 2017. aasta esimeses pooles, on kahtlemata turule suunda näi­tav areng.

Mune ei hoita ühes korvis

Kindlasti ei tohi see raha liikuda ainult ühte sektorisse (nt kinnisvara), vaid peab olema hajutatud nii instrumendi tüübi kui ka majandusharude vahel. Näiteks on LHV pensionifondid 2017. aastal investeerinud kinnisvarasse (kahe üürimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse), finantseerinud ettevõtteid võlakirjade kaudu, aga on ka võtnud ja võtmas otseosalusi ettevõtetes ((lisaks vaatame laiemalt ringi ka lähiriikides, eelistades seejuures investeeringuid sellesse, mida tunneme). Ka võlakirjade kaudu finant­seerimine on olnud erinevat laadi, valdavalt konkureerides pangalaenuga, kuid sellele on lisandunud ka kõrgema riski ja oodatava tootlusega võlakirjad, mis kapitalikihis jäävad pangalaenu ja aktsiakapitali vahele.

Riik on loonud soodsa pinnase

Pensionifondid on varasematel aastatel investeerinud Eestisse valdavalt läbi teiste fondide (nii kinnisvarafondid kui ka private equity fondid), samuti börsi vahendusel. Otseinvesteeringute tegemi­ne sai praktikas võimalikuks alles 2015. aastal tehtud seadusemuudatustega, tänu millele saavad pensionifondid omada üle 10 protsendi ühe ettevõtte aktsiatest või võlakirjadest, samuti investeerida 10 protsendi asemel kuni 30 protsenti fondi varast väärtpaberitesse, mis pole börsil noteeritud.

Regulatsiooni muutmisega on riik as­tunud oma kõige olulisema sammu. Sa­muti on sellega mõista antud, et pensio­nifondide investeeringud Eestisse on oodatud (otsene sundimine Eestisse in­vesteerida läheks Euroopa Liidu põhimõ­tetega vastuollu).

Juhul kui riik loob ise investeerimisvõi­malusi juurde, näiteks viies riigile kuulu­vaid ettevõtteid börsile, peaks pensioni­fondide eesmärk olema selle ühe kuni kahe miljardi vahemiku ülemises otsas.

Väiksemaid samme saab riik astuda kindlasti ka regulatsiooni täiendamisel, sest praktika õpetab, et alati saab reegleid täiustada. Näiteks võiks laenu andmist eelistada võlakirjade kasutamisele, kuid täna ei tohi pensionifondid laenu anda – küll aga võivad nad osta võlakirju. See aga võib seada pensionifondi pangaga võrreldes halvemasse konkurentsiposit­siooni.

Saab olema huvitav näha, kuidas pen­sionifondid lahendavad ära huvide konf­likti, mis tekib endaga samasse gruppi kuuluva pangaga konkureerimisel. Ette­võtete finantseerimine läbi võlakirjade (või tulevikus läbi laenu) on sisuliselt pangaga konkureerimine. Kui fondivalit­sejal ja pangal on samad omanikud, tekib paratamatult huvide konflikt: kes saab võimaluse investeerida, kui mõlemal on selleks huvi?

Konkurents pankadega

LHV pensionifondid on 2017. aastal teinud ühe finantseeringu koos LHV Pangaga, andes kapitali riigile kuuluvale osaühingule Transpordi Varahaldus, mis kasutas raha Nordica kasutusse läinud lennukite ostuks. Investeering oli piisavalt suur: LHV fondid ega LHV Pank poleks tahtnud või saanud seda teha üksi. Muud otseinvesteeringud läbi võlakirjade – nii Auto24 portaali väljaostu kui ka Riigi Kinnisvara AS-i finantseeri­mise – on LHV pensionifondid sel aastal teinud üksi.

Ilmselt nendes valdkondades, kus pan­gad on kapitali pakkumisel väga tugevad (kodulaenud, kinnisvaraga tagatud ja väiksemamahulised laenud), ei olegi pen­sionifondid konkurentsivõimelised fi­nantseerijad.

Fondide roll kapitali pakkuda on pi­gem teistes niššides, nagu investeerin­gud, kus hüpoteeke tagatiseks seada pole või kus standardsus, risk või sektor on pankade jaoks reeglite tõttu ebasobiv. Pensionifondide eelisena pankade ees saavad fondid olla kapitali pakkumisel paindlikumad.

Mihkel Oja
LHV Varahalduse juhatuse esimees

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahal­dus. Tutvu fondide pros­pekti ja põhiteabe doku­mentidega lhv.ee/pension ning vajadusel küsi lisainfot.

LHV pensionifondide tingi­muste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti inves­teeringute osakaal nii tõusta kui ka langeda.

Tweet