Tartu linna investeerimisvajaduste katteks ostavad LHV pensionifondid linnalt 5,49 miljoni euro väärtuses võlakirju. Võlakirjaemissiooniks sõlmis Tartu ka Nordic Investment Bankiga lepingu summas 8 miljonit eurot. LHV-ga sõlmitud lepingu järgi ostab linnavalitsus võlakirjad tagasi 15 aasta jooksul.
Võlakirjaemissiooni kasutab Tartu linn 2017. aasta eelarvesse planeeritud võlakohustuste refinantseerimiseks ja investeeringuteks. Pakkumiskutse saatis Tartu seitsmele Eestis tegutsevale pangale, pakkumise esitas neist kuus. Parimad pakkumised tegid Nordic Investment Bank ja LHV. Kuna intressitase on madal ja laenumarginaalid vähenenud, pidas linn mõistlikuks võtta laen võimalikult pikaks ajaks, et kahandada aastast tagasimaksekohustust.
„On väga tervitatav, et LHV Varahaldus sai teha meile nii hea pakkumuse ja et Eesti pensionifondidesse kogunenud raha, mida on seni ülekaalukalt investeeritud väljapoole Eestit, leiab rakenduse Tartu linna infrastruktuuri ehitamisel ja kaasajastamisel ning kiirendab seeläbi meie riigi majanduskasvu," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.
LHV portfellihaldur Romet Enok sõnas, et pensionifondid on Eestisse investeerinud 340 miljonit, kusjuures 67% sellest on investeeritud LHV pensionifondide poolt.*„Koduturule investeerimisel on pensionifondidel eelis. Püüame leida ettevõtteid ja valdkondi, kus pensionifondide investeering soodustab uut arengut ja toob seeläbi LHV pensionifondide klientidele keskmisest suuremat tulu,“ lisas Romet Enok.
Pensionifondid kohalike omavalitsuste finantseerijatena pole seni Eestis kuigi levinud nähtus olnud. Muutunud seadusandlus annab pensionifondidele paremad võimalused pankadega konkureerimaks. „Tartu investeering näitas, et pensionifondid suudavad pakkuda piisavalt atraktiivseid tingimusi ja oleme pankade kõrval toimivaks alternatiiviks kohalike omavalitsuste silmis,“ ütles Romet Enok. „Kohalike omavalitsuste seisukohast on pensionifondide olulisim eelis suutlikkus pakkuda ka sisuliselt pikaajalist finantseerimist. Samuti võivad kõne alla tulla erinevad intressi struktureerimise võimalused,“ lisas LHV portfellihaldur. Tartu linn valis standardse ujuva intressi, makstes ligemale pool protsenti üle euribori. Raha tagastatakse 15 aasta jooksul. Pensionikogujad saavad investeeringust kõrgema tootluse kui likviidsetes Euroopa valitsuste võlakirjades.
Tartu linn on korraldanud võlakirjaemissioone alates 2006. aastast. 2016. aasta lõpu seisuga oli linnal emiteeritud võlakirju 54 miljoni euro eest. Üldjuhul on linn korraldanud igal aastal oma investeeringuvajaduste katteks ühe kinnise emissiooni. Seni on pakkumistega osalenud vaid siinsed pangad või välismaised peamiselt avaliku sektori finantsasutused.
2017. aastal on LHV pensionifondid aidanud kaasa mitme kaaluka ja suuremahulise projekti elluviimisele. Valdav osa selle aasta börsivälistest investeeringutest on tehtud võlakirja vormis, see on hõivanud kolmandiku LHV Eesti investeeringute portfellist.
• Märtsis aitas LHV rahastada portaalide Auto24 ja Kuldne Börs väljaostu seniselt omanikult, Soome meediakontsernilt Sanoma. Tehing tehti koostöös ettevõtte kohaliku juhtkonna ja erakapitalifondiga BaltCap. LHV penisonifondid omandasid nii pangalaenu alternatiiviks olnud ja kaubamärkidega tagatud võlakirjad kui ka tagamata allutatud võlakirjad. Suvel märkisid fondid veel võlakirju ettevõtte lisaemissioonist, finantseerimaks Autolehe ostu.
• Aprillis investeerisid LHV Pank ja LHV pensionifondid võrdsetes osades Transpordi Varahalduse OÜ kaheksa-aastase tähtajaga võlakirjadesse. Kapitali saadi 25 miljonit eurot ja selle eest osteti kaks uut lennukit, mida hakkas kasutama kodumaine lennufirma Nordica. Transpordi Varahaldus on lennukite liisimise ettevõte ja kõik ettevõtte lennukid on renditud Nordicale, kes on lennukite käitusfirma. Pensionikogujate jaoks on see võrdlemisi turvaline investeering, sest Transpordi Varahalduse ainuomanik on Eesti riik ja võlakirjad on tagatud olemasoleva nelja lennukiga.
• Juunis sai teatavaks, et Riigi Kinnisvara AS valis LHV pensionifondid endale võlakirjainvestoriks. Fondid märkisid 10-aastase tähtajaga võlakirja emissiooni 48,5 miljonit euro väärtuses. Kui varasemalt on RKAS kaasanud võõrvahendeid pankade kaudu, siis pensionifondide kaudu tegevuse rahastamine oli ettevõttele esmakordne.
• Juulis sõlmisid fondid lepingu kinnisvara investeerimise ja arendamisega tegeleva Lumi Capital OÜ-ga, millega alustati investeerimist Tallinnasse rajatavatesse üürimajadesse.
• Augustis tegid Livonia partners, LHV pensionifondid ja Ambient Sound Investments kolmepoolse investeeringu Leedu telekommunikatsiooniettevõttesse Cgates. Fondid võtsid kohustuse osta teatud tingimuste täitmise korral ettevõtte poolt emiteeritavaid allutatud võlakirju. Ligikaudu 300 töötajaga ja 19,5 miljoni euro suuruse aastase müügiga Cgates on suuruselt teine kaabellevivõrgu käitaja Leedus. Ettevõte pakub kaabel- ja digitaaltelevisiooni ning telefoni- fiiberoptilise võrgu teenuseid rohkem kui 270 000 kliendile 18 linnas.
• Oktoobris sai sõlmitud leping Coop Pank ASi-ga, mille kohaselt ostsid pensionifondid 5 miljoni euro eest kümneaastase tähtajaga allutatud võlakirju. Nende aastane tootlus on 6,75%. Tehing tehakse pärast Finantsinspektsiooni heakskiidu saamist.
* Andmed on toodud 24.10.17 seisuga.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega aadressil lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht investeerima fondide vara Eestisse. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii kasvada kui ka kahaneda.
Tweet
