Pärast suvist pausi jätkasid aktsiaturud septembris tõusu. Nii USA kui ka Saksamaa aktsiaindeks saavutasid kuu lõpus oma kõigi aegade kõrgeima taseme, jõudes vastavalt 2519 ja 12 809 punktini.
USA aktsiate tõusutrend, mis on kõigi aegade üks pikemaid, sai alguse 2009. aasta jaanuaris, muutes investorid üsna kartmatuks ja rahulolevaks. Käesoleva aasta algusest kuni septembri lõpuni on olnud ainult neli kauplemispäeva, mil S&P500 indeks on langenud üle 1%. Viimase 18 kuu välispoliitiliste sündmuste taustal on aktsiaturgude selline stabiilsus üsna hämmastama panev.
Pole kahtlust, et investorite kindlustunde kujunemises on mänginud suurt rolli keskpankade toetav rahapoliitika. Iga kord, kui aktsiaturud on veidigi langusele pööranud, on keskpangad sekkunud ja aidanud need uuele tõusule. USA keskpank lõpetas võlakirjade kokkuostu programmi juba mõni aeg tagasi, ent Euroopa, Jaapani ja Šveitsi keskpank on paisanud aasta jooksul (võlakirju ja muid väärtpabereid kokku ostes) turgudele rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses likviidsust.
Kuid see toetus on peatselt kadumas või isegi pöördumas. USA keskpank teatas nimelt 20. septembril, et hakkab alates oktoobrist oma 4,5 triljoni dollarilist bilansimahtu vähendama umbes 10 miljardi dollari võrra kuus, mis suureneb kvartalite möödudes lõpuks 50 miljardi dollarini kuus. Ka Euroopa Keskpangalt oodatakse veel selle aasta lõpus oma võlakirjade kokkuostu programmi järkjärgulist vähendamist. Need on suured muutused, kuid väärtpaberiturud ei ole teinud neist siiani suurt numbrit.
Olukorras, kus peaaegu kõik varaklassid on väga kallid (paljud oma ajaloolise tipu juures), on LHV pensionifondid juba pikemat aega vältinud suure riskiga investeeringuid. Oleme hoidunud isegi kõige väiksema riskiga investeeringutest, nagu Saksamaa riigivõlakirjad: viieaastastesse võlakirjadesse investeerides tuleb igal aastal 0,2% peale maksta ja kümneaastaste võlakirjade tootlus on 0,4% aastas. Umbes 40% euroliitu kuuluvate valitsuste võlakirjadest kaupleb praegu negatiivse tootluse tasemel. See tähendab, et võlakirja lunastades saab vähem raha tagasi, kui anti välja seda soetades.
Selles olukorras oleme LHV-s asunud ise kohalikku võlakirjaturgu arendama, konkureerides nii Eestis tegutsevate kui ka rahvusvaheliste pankadega kasvuambitsioonidega ettevõtete ja kohalike omavalitsuste finantseerimise pärast. Septembrikuus jõudsime kokkuleppele Coop Pangaga, mis korraldas LHV pensionifondidele kümneaastaste 6,75% aastaintressiga allutatud võlakirjade emissiooni. Need võlakirjad aitavad Coop Pangal tugevdada panga kapitaliseeritust ja laiendada äritegevust, eelkõige laenuportfelli kasvu. Septembris tegime pakkumise ka Tartu linnale emiteerida 15-aastasi ujuva intressimääraga võlakirju. Tartu on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kes on kasutanud oma investeerimisvajaduste katteks pensionifondide vahendeid.
Pensionifondidel on pankadega võrreldes mõningad eelised juhul, kui võlakirjade emitent soovib pikemaajalist finantseeringut. See on nii ka siis, kui soovitakse kaasata investeering, millel on ühtlasi teatud omakapitali iseloomujooni.
LHV pensionifondid on teinud tänavu Eesti turuga seotud investeerimisotsuseid 110 miljoni euro väärtuses ja mitu märkimisväärset projekti on veel töös. Aasta neljas kvartal tõotab tulla heas mõttes pingeline.
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
LHV Pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
