Pixabay.com
Viimase kahekümne aasta jooksul on globaalne autoturg kasvanud aastas keskmiselt 3%. Turgu on siiani domineerinud sisepõlemismootoriga autod. Nüüd aga tundub, et pistikuga sõidukid on kogumas üha enam populaarsust ning on siin, et jääda. Auto Alliance hinnangul kulutab globaalne autotööstus arendus- ning teadustegevusele ligi 105 miljardit dollarit aastas ning Bloomberg ennustab, et aastaks 2025 peaksid elektriautode hinnad jõudma bensiiniautodega samale tasemele. Elektrimootori jõul liikuvate sõidukite nõudluse suurenemine võib aga globaalse autoturu täielikult pea peale pöörata ning tekitada muudki segadust.
Kuna toimub pidev tehnoloogiline areng, tarbijate eelistused on muutumas ning kehtestatakse järjest rangemaid heitgaasidega seotud seadusi, liiguvad elektriautod üha enam massiturule. Samas pole reaalne müüdud elektriautode hulk nii suur kui meedia tekitatud kära põhjal võiks arvata. Kui 2016. aastal müüdi ülemaailmselt kokku rekordiliselt üle 88,1 miljoni auto ning autoturg kasvas 4,8%, siis elektrilisi sõidukeid müüdi 770 000 eksemplari ning nende turg kasvas 42%. Hiinas, mis moodustab globaalsest elektriautode turust ligi 40%, kasvas 2016. aastal elektriliste sõidukite müük märkimisväärsed 85%.
Elektriliste autode müük (tuhandetes)
Allikas: EVvolumes.com
Elektriliste sõidukite põhilisteks eelisteks on heitgaaside puudus, vaiksem mootorihääl, väiksemad sõidu- ja energiakulud, lisaks ka töökindlus ning lihtsus. Puudusteks on väike sõiduulatus, pikk akude laadimisaeg ja vähene mudelite valik. Nõrkustele vaatamata on tänapäeval elektriauto hind võrreldes tavalise autoga kallim. Seda põhjustab eelkõige elektrisõiduki kõrgtehnoloogiline liitiumioon aku, mis võib moodustada sõiduki maksumusest pea poole. 16 kW aku võimaldab ligikaudu 150 km läbisõitu ning 220V vooluvõrguga ühendatuna peab aku laadima 8-10 tundi. Akut saab laadida ka kiirlaadijaga, millega on laadimisaeg 20-30 minutit ning aku saab laetud 80% ulatuses. Eesti on esimene riik maailmas, mis rajas üleriigilise elektriautode laadimisvõrgu. Praegu on Eestis kokku 167 kiirlaadijat.
Eesti kiirlaadimistaristu
Allikas: Elmo.ee
Eesti Liiklusregistri bürood teostavad iga kuu tuhandeid sõidukitega seotud toiminguid. Maanteeameti kodulehel oleva statistika andmetel oli Eestis 2016. aasta lõpu seisuga arvel 703 151 sõidukit. Kõige populaarsem mark on Audi, mida on kokku 59 283. Selle kõrval on näiteks Tesla mudeleid kokku ainult 55. Elektrimootori jõul töötavaid autosid on 1156, millest suurima osa moodustab Mitsubishi i-Miev 454 eksemplariga. Tänavatel võib kohata ka mitmeid Nissan Leaf ja Volkswagen UP! mudeleid.
Kuigi kõikidest globaalselt müüdud autodest moodustavad elektriautod vaid 1% ning Eestis on antud sõidukeid natuke alla 1200, liigub maailm siiski elektriautodele kasulikul suunal. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, India ja Norra plaanivad tuleval kümendil minna täielikult elektriautodele üle ning veel kaheksa riiki on seadnud endale samas valdkonnas üsna ambitsioonikaid eesmärke. Euroopa Regionaalarengu Fond toetab Läti elektriautode projekti, millega on plaanis järgmise nelja aasta jooksul Lätti rajada 150 laadimispunkti. Ka suurettevõtted näitavad märke võimalikust muutusest maailmapildis - alates 2019. aastast on kõik müüdavad Volvod kas elektriautod või hübriidmootoriga sõidukid.
Elektriautodest rääkides ei saa mainimata jätta ka Tesla Motorsit, mis on juba alates 2006. aastast Elon Muski hoolika käe all tegutsenud vastavalt Salajasele Tesla Motorsi Plaanile (The Secret Tesla Motors Master Plan). Lühidalt kokku võttes on selle etappideks ehitada suhteliselt kallis sportauto (Roadster), mille müügist saadud raha kasutada natuke jõukohasema auto ehitamiseks, seejärel kasutada selle müügist saadud raha veel odavama massituru auto (Model 3) tootmise jaoks ning viimaseks hakata pakkuma päikeseenergiat. Kuigi Tesla aktsiahind on tõusnud viimase aastaga 61%, siis viimasel kuul on hind olnud surve all eelkõige uudise peale, et kolmandas kvartalis toimetati kohale ainult 220 Model 3 autot augustis lubatud 1500 asemel. Model 3 sõidukeid tellis ette ligikaudu 455 000 inimest.
Enne autode tootmisprotsessidega alustamist pidi aga Tesla suutma valmis ehitada tehase, kus oleks võimalik nii suurt kogust autosid üldse tootma hakata. Jaanuaris avatigi 495 000 ruutmeetri suurune Gigafactory, mis on pindala poolest maailma kõige suurem ehitis. Selles tehases toodab Tesla endale ise vajalikke akusid ning järgmise nelja aasta jooksul peaks ettevõtte akude tootmisvõimsus kolmekordistuma. Musk planeerib turule tuua järgmise aasta lõpuks 10 000 sõidukit nädalas.
Üleüldiselt on viimase seitsme aastaga akude kilovatt-tunni hinnad langenud 1000 dollari pealt 230 dollarile. Forbes kirjutab, et iga järgneva aastaga peaks hinnad langema veel -9%. See tähendab ainult seda, et elektriliste sõidukite hinnad hakkavad samuti langema ning bensiinijaamade õitsemisaeg jõuab vaikselt lõpusirgele. Analüütikute arvamusel ületab elektriautode müük sisepõlemismootoriga autode müügi 21. sajandi keskpaigaks.
Sisepõlemismootoriga autode osakaal kukub 99%-lt 10%-le aastaks 2050
Allikas: Bank of America Merrill Lynch prognoosid
Enne käesoleva sajandi keskpaika jõudmist, täpsemini siis juba 2023. aastal, võib tänu elektriautodele tekkida nafta üleküllus, mis sarnaneb 2014. aasta olukorraga. Bloomberg kirjutab, et selleks ajaks väheneb nõudlus nafta järele kahe miljoni barreli võrra ööpäevas ning nafta hind kukub tõenäoliselt kokku 2028. aastal. Antud teema kohta väljendas arvamust ka Patrick Pouyanné, kes on Prantsuse energiafirma Total tegevjuht. Tema arvates peab naftatööstus küll naftanõudluse langemisega leppima, aga samas säilib süsivesinike, eelkõige siis gaasi, potentsiaal. Nõudlus säilib, sest ei ole veel kindlat asendust fossiilkütustele raskeveokite ja lennukite jaoks. Samas alustas Daimler käesoleva aasta juulis maailma esimese seeriaviisilise elektrilise kergveoki tootmist.
Elektriautode tõusuga muutub naftaturu kõrval ka nikliturg. Pea pool kogu maailma niklitoodangust leiab kasutust roostevaba terase tootmises, kus nikkel sulatatakse kokku rauaga. Akude tootjad kasutavad aga liitiumioon akude ühe põhilise koostisainena nikkelsulfaati, mis saadakse puhta nikli lahustamisel väävelhappes. Seetõttu võib nikli nõudlus 2030. aastaks ligi 50% tõusta, ütles Trafigura juhtiv ökonomist Saad Rahim ühes hiljutises intervjuus. Tema arvamusel kasutatakse tulevikus akude tootmisel rohkem niklit kui koobaltit. Wood Mackenzie analüütikute arvates on globaalsed niklivarud liikumas defitsiidi poole.
Nornickeli, maailma juhtiva nikli- ja pallaadiumitootja kohaselt ei ole elektriautod koobaltiturul veel defitsiiti tekitanud. Ettevõtte strateegilise turunduse juht ütles Reutersile, et kõik vaatavad elektriautode nõudluse kasvu graafikuid ning näevad seal koobalti muutumist kullaauguks, kuigi praegu võib seda pidada ainult tuleviku visiooniks. Juttude kohaselt hakkab Nornickel maailma kõige suuremat keemiatootjat BASF akude tootmise jaoks toormaterjalidega varustama. Auto katalüsaatorite tootja Johnson Matthey plaanib investeerida 263,2 miljonit dollarit laiendamaks oma aku materjalitehnoloogia äri, et elektrisõidukite kasvavast turust kasu lõigata. Maailma liitiumioon akude turg kasvab järgneval viiel aastal 10,8% CAGR ning jõuab 2022. aastaks 46,2 miljardi dollarini, kirjutab Allied Market Research.
Nikli hind (dollarit tonni kohta)
Allikas: Bloomberg
Elektriautod on kõige vähem saastet tekitavad sõidukid summutitorust tulevate heitgaaside koguse järgi otsustades, sest saastekogus on siinkohal võrdne nulliga. Elektrilisi sõidukeid peetakse ka bensiinimootoriga autotest jätkusuutlikumaks, sest elektriliste autode mootorid on efektiivsemad. Näiteks ainult 17-21% energiast, mis tekib tavaautodes bensiini põlemisel, kasutatakse ära auto liikuma panemiseks. Elektriautode puhul on see aga 59-62% elektrienergiast. Teiselt poolt paisatakse ühe elektriauto eluea jooksul elektri tootmisel õhku ligi 2050kg süsihappegaasi, kuid bensiiniautodest on see siiski pea poole vähem. Kuna elektriautod mõjutavad lisaks keskkonnale, nafta- ja metalliturgudele ka infrastruktuuri ning energiasüsteemi, võib tulevane maailmapilt kindlasti paljudele inimestele ootusärevust tekitada.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
