Impordi hetkeseis

Pixabay.com

Enamasti on Eesti kaubavahetus puudujäägis, mis tähendab, et kaupu-tee­nuseid ostetakse sisse rohkem, kui väljapoole müüakse. Kuigi vahel nähakse suures impordimahus probleemi, sest rikkust toob juurde eksport, ei pruugi see tegelikult nii olla. Importivad ettevõtted varustavad kohalikku tööstust ja aitavad kaasa tarbimise arengule. See kõik suurendab majanduse mahtu.

Majanduseksperdi, presidendi majan­dusnõuniku Heido Vitsuri sõnul näitab olukord üha rohkem, et mida väiksema majandusega on riik, seda suurem täht­sus on tema jaoks välismajandusel, ning tehnoloogia areng võimaldab ettevõtetel esimest korda korraldada oma tegevusi vastavalt otstarbekusele ja terve maailma ulatuses. „Maailma mastaabis pole mida­gi erandlikku selles, et meie igapäevane elu sõltub impor­dist,” tunnistab Vitsur. „Maailmas on ainult tosin suurriiki, kes suudavad rahuldada valdava osa oma ma­janduslikest vajadustest omaenda res­sursside või toodetega.”

Mahud kasvavad

Kaupade toomine Eestisse on nagu eksportki viimasel ajal hoogustunud. Statistikaameti andmeil imporditi 2016. aastal Eestisse kaupu kokku 13,5 miljardi euro eest. Pärast langusaastaid hakkas Eesti väliskaubandus möödunud aastal taas kasvama ning ka tänavu teises kvartalis suurenes import 7 protsenti aastata­guse ajaga võrreldes. Väliskaubanduse kasv tähendab, et suurenemas on ka väliskaubanduse tähtsus Eesti majanduses.

„Hetkel läheb meil hästi, sest meie ma­janduse viimiseks peaaegu täieliku hõi­vatuse tasemele piisas sellest, et alates möödunud aasta lõpust hakkas Euroopa majandus elavnema,” tõdeb Vitsur. „Ette­võtetel läheb paremini ja see tähendab meie puhul peaaegu alati nii ekspordi kui ka impordi kasvu. Seejuures on mitmetes sektorites nii, et ekspordi kasvule eelneb just impordi kasv.”

„Sellise suure avatuse kohta võib aga öelda, et see on ühtaegu nii hea kui ka halb. Hea selle poolest, et kõik maailmas toodetavad kaubad on siin kättesaadavad, ja halb selle poolest, et meie käekäik sõl­tub väga suures ulatuses välispartneri­test, kelle otsuseid me ei suuda mitte kui­dagi mõjutada,” räägib Vitsur.

Vitsur toonitab, et Eesti avatus nii posi­tiivsetele välismõjudele kui ka riskidele on Euroopa riikide hulgas üks suure­maid. Siiski ei ole välismaal toimuval ab­soluutne mõju, sest alati õnnestub mingil osal ettevõtetest uutele turgudele minna või muuta oluliselt oma toodet.

Kaubandus-tööstuskoja väliskaubandu­se vanemnõuniku Marju Männiku sõnul on Eesti ettevõtete aktiivsus väliskauban­duses tõusuteel. Sellele aitab kaasa ka Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega, näiteks mais kiitis valitsus heaks Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubandusleppe ning juulis sõlmiti poliitiline kokkulepe Jaapaniga vabakaubandusleppe sõlmimi­seks.

„Taolised vabakaubanduslepingud an­navad paremad võimalused eelkõige väiksematele Euroopa Liidu liikmesriiki­dele,” räägib Männik. „Eesti jaoks on olu­line, et selliseid lepinguid oleks paljude riikidega – kasutamata potentsiaali ja võimalusi aktiivsemaks kaubavahetuseks kindlasti on. Seda näitab ka suurenenud väliskaubandus ja ettevõtete kasvav huvi välisturgude vastu.” Männiku sõnul pöör­dub kaubandus-tööstuskoja poole üha rohkem ka e-residente, kes huvituvad tol­liküsimustest Eestisse importimisel ja ka siit eksportimisel.

Toome sisse kõike

Eestisse imporditi mullu kõige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatähtsus oli impordis 18 protsenti. Teisel ja kolmandal kohal olid aasta lõikes transpordivahendid ning põlluma­jandussaadused ja toidukaubad. Kõige rohkem kasvas transpordivahendite, metalli ja metalltoodete sissevedu. Tänavu on lisaks hoogustunud keemia­tööstuse toorainete sissevedu, samas kui elektriseadmete import näitab rahune­mise märke.

Laiemal vaatlusel toovad ettevõtted Eestisse rohkesti vahetooteid, millest siin midagi edasi valmistatakse. Eesti tööstus on seotud sisseveetavate tootekomponen­tidega. Lõpptarbijatele suunatud tarbe­kaupade sisseveo suurenemine viimase aasta jooksul viitab aga Eesti heale sise­tarbimisele.

Vitsuri sõnul hakkab impordi ja eks­pordi võrdluses silma, et me impordime väga palju lõpptarbimisse minevat too­dangut, eksportides seda samal ajal veel suhteliselt vähe. „Ka pole meie lõpptarbi­miseks minev eksport nii innovaatiline ja tehnoloogiline, kui seda on import, mille­ga me nii harjunud oleme. Kuni me pole suutelised oma eksporti viima võrrelda­vale tehnoloogilisele tasemele ega ka lä­hemale tarbijale, saame me jõukuselt võistelda küll oma lõunanaabritega, kuid jõukatele Skandinaavia maadele ei jõua me veel järele,” nendib Vitsur.

Riigid, kust Eestisse kõige rohkem kau­pu veetakse, asuvad reeglina Eestile lähe­dal. Statistikaameti andmetel domineeri­vad väliskaubanduse edetabeli tipus Skandinaavia maad – Soome ja Rootsi – ning Baltikumi naabrid Leedu ja Läti. Impordi osas on üks peamisi partnereid aga Saksamaa. Lisaks kuuluvad impordi esikümnesse tavaliselt Venemaa, Poola ja Holland. Ainus kaugem impordipartner esikümnes on suurriik Hiina. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa Liidu riikide osa­tähtsus Eesti koguimpordis koguni 82 protsenti.

Uued suhted võtavad aega

Asjaolus, et Eesti ekspordi- ja impordi­partnerite seas domineerivad naaber­maad, pole Vitsuri sõnul midagi iseära­likku. Kõikidele riikidele on naabrid tähtsad, sest transpordikulud ja -aeg kaupade maakera teisele poolele viimi­seks on alati suuremad kui naaberriigiga kaubeldes. „Eesti turg on ka ahtake, seega on väikeseid koguseid õigem hankida lähedalt või lähedastelt vahen­dajatelt,” usub Vitsur.

Männiku sõnul on Eesti ettevõtete pea­mine väliskaubandusega seotud mure eelkõige sobivate ja usaldusväärsete part­nerite leidmine. Lisaks tekitavad muret välispartnerite nõuded erinevate doku­mentide ja sertifikaatide osas, eriti keeru­liseks võib asjaajamine kujuneda Lähis-Ida riikidega. „Kui Euroopa riigid on Eesti ettevõtetele üsna tuttavad, siis kau­gemad, aga siiski suure potentsiaaliga tu­rud on veel avastamata. Ja ka teadlikkus Eestist võib kaugemates riikides olla väga kasin,” nendib Männik.

Tundmatutele turgudele suundudes on oluline ära teha kodutöö. Ettevõtteid vä­liskaubanduse osas nõustava Männiku sõnul tuleks väliskaubandusega tegeleja­tel enne tehingu sõlmimist veenduda vä­lispartneri usaldusväärsuses ja koguda partneri kohta võimalikult palju and­meid. Hea oleks tunda kohalikke olusid ja nõudeid dokumentide vormistamisel. Li­saks on oluline teada ka kaupade impordi tingimusi ja kaupadele kehtestatud nõu­deid. „Kindlasti on tähtis kohtuda välis­partneriga silmast silma,” lisab ta. „Eestis on üsna kerge saada ettevõtete kohta in­fot, välismaal võib sama info kättesaami­ne olla kulukam ja keerulisem.” Nii mõ­nigi ettevõte on pöördunud laia kontaktivõrguga Eesti Kaubandus-Töös­tuskoja poole just välisettevõtte tausta uu­rimiseks.

„Kõigi arusaamatuste ja probleemide ennetamiseks on oluline tarnijaga kor­rektse lepingu vormistamine. Kindlasti ei tasu teha toodete eest 100-protsendilist ettemaksu, kui kauba kättesaamise kohta puudub garantii,” nõustab Männik.

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017

Tweet