Larry Ellisoni miljardid

Oracle

Larry Ellisoni elulugu on täis erinevaid tahke ja lugusid. Kahtlemata on tegemist self-made man’iga, sest tema elu algus polnud kuigi roosiline.

Emata vallaslaps

Larry Ellison sündis New Yorgis juudist ema vallaslapsena. Larry isa oli Itaalia emigrantide perekonnast pärit USA sõjalendur. Ilmselt ei olnud laps oodatud, sest kui väike poiss haigestus üheksakuu­selt kopsupõletikku, lasi ema ta oma sugulastel adopteerida. Larry ei näinud oma ema aastakümneid. Kohtumine leidis aset alles siis, kui Larry oli juba 48-aastane üliedukas ja maailmakuulus ettevõtja.

Larry uus perekond elas Chicagos, kus teda ümbritses Ameerika tolleaegne keskklass. Ta on meenutanud oma kasu­ema lahke ja armastavana. Ent kasuisa polnud selline. Tegemist oli karmi, ee­maloleva ja mittehooliva mehega. Elliso­ni nime võttis ta endale Ellise saare järgi, kustkaudu ta oli Ameerikasse tulnud. Ta oli valitsusametnik, kes oli proovinud õnne ka kinnisvaras, ent õnnetult. Majanduskriis ehk suur depressioon oli tema varanduse hävitanud.

Kuigi perekond oli usklik ja külastas regulaarselt sünagoogi, jäi Larry usu suh­tes külmaks. „Judaismi mütoloogia on põnev ja ma kindlasti austan inimesi, kes seda kõike usuvad, aga mina ei usu, sest ma ei näe tõendusi,” on ta ise öelnud. 13-aastaselt keeldus Larry osalemast bar mitzvah’ pidustustel. Tegemist on juudi kombetalitusega, millega tähistatakse poiste 13-aastaseks saamist ja pärast mida nad peavad ise oma tegude eest vas­tutama. Ellison on ka öelnud, et tema ar­mastuslugu Iisraeliga ei põhine usul, vaid sellel, et tegemist on tehnoloogiliselt in­novaatilise riigiga.

Noore mehena oli Ellison väga kärsitu. Teisel kursusel lahkus ta Illinois’ ülikoo­list, jättes eksamitele minemata. Aga sel­lel oli ka kurb põhjus, sest suri tema kasuema. Päris pooleli ta õpinguid siiski ei jätnud. Veetnud suve Põhja-Califor­nias, suundus Ellison Chicago ülikooli, kus ta puutus esimest korda kokku arvu­tidisainiga. 1966. aastal, 22-aastasena, suundus ta elama Põhja-Californiasse.

Sukeldumine andmebaasidesse

Pärast lühiajalist töötamist tarkvarafir­mas Amdahl Corporation, hakkas Ellison töötama ettevõtte Ampex heaks. Tema projektide hulgas oli andmebaasi ehitamine Luure Keskagentuurile. Andmebaasile pani ta nimeks Oracle.

1977. aastal asutas Ellison koos kahe partneriga – Bob Mineri ja Ed Oatesiga – ettevõtte Software Development Labo­ratories (tlk – tarkvara arendamise labo­rid). Üheskoos tehtud investeeringu suu­rus oli 2000 dollarit, millest 1200 kuulus Ellisonile.

1979. aastal sai ettevõte nimeks Relatio­nal Software Inc. 1982. aastal muudeti nime taas – Oracle Systems Corporationi nime all me ettevõtet tänapäeval tunne­megi. Nimi tulenes kõige tähtsamast too­test, andmebaaside haldussüsteemist Oracle.

Oracle’i andmebaasisüsteem hõlmab vähemalt ühte rakenduse eksemplari koos andmehoidlaga. Eksemplar sisaldab kogumit operatsioonisüsteemi protses­sist ja mälustruktuuridest, mis mäluga suhtlevad. Tüüpilised protsessid on PMON (process monitor), mis jälgib teisi taustprotsesse, ja SMON (system moni­tor), mis tegeleb eksemplari taastamisega ja hooldab kontrollfaile.

Oracle’i andmebaaside kasutajad viita­vad serveripoolsele mälustruktuurile kui SGA-le (System Global Area). SGA valdab tavaliselt vahemälu infor­matsiooni, nagu näiteks andmepuhv­reid, SQL-käske ja kasutajaandmeid. Li­saks mälule koosneb andmebaas võrgupõhistest taastelogidest, mis sisal­davad protseduuride ajalugu. Protsessid võimaldavad taastelogisid arhiveerida, mille põhjal teostatakse andmetaastust ja andmejäljendust kasutades Oracle Data Guardi.

Ellison sai teada, et IBM oli arendamas samalaadset andmebaasisüsteemi, ning pakkus koostööd, kuid IBM keeldus.

Esimene Oracle nägi ilmavalgust 1979. aastal ja kandis nime Oracle 2, kuigi Oracle 1 pole kunagi olemas olnud.

Pankrot terendamas

1990. aastal koondas Oracle kümnendiku oma 4000 töötajast, sest ettevõte oli kahjumis – nii sügavas kriisis, et pankrot polnud kaugel.

Tagantjärele võib hinnata, et põhjus oli vales müügistrateegias. Müügimehed keelitasid potentsiaalseid kliente ostma korraga võimalikult palju tarkvara, kirju­tasid kogu tulevikus litsentside pealt lae­kuva tulu müügiperioodi ja võtsid müü­giboonused välja. Probleem kasvas suureks, sest päris elu polnud nii roosili­ne – karu, mille nahka jagati, jooksis veel metsas ringi – ja suur osa planeeritud ra­hast jäi laekumata.

Et raskest olukorrast välja tulla, pidi et­tevõte oma sissetulekuid kahekordistama ja ülemakstud palga tagasi küsima. Ellison on seda juhtumit nimetanud us­kumatuks äriveaks.

Kuigi suurte arvutite andmebaaside turgu domineeris DB2 ja SQL/DS toode­tega IBM, jättis ta väiksemate arvutite varustamise teistele. Nii sisenesidki turu­le operatsioonisüsteemid UNIX ja Micro­softi Windows. Keskmise suurusega ar­vutiturul tegutsesid aga Oracle, Informix ja Sybase. Umbes sel ajal ehk 1990. aasta­te alguses tegigi kõige rohkem ilma vii­mane.

Vihased konkurendid

Kui Informix 1994. aastal Sybase’i üle võttis, sai sellest Oracle’i kõige vihasem konkurent. Sõda Informixi juhi Phil White’i ja Ellisoni vahel täitis Silicon Valley väljaannete esikülgi kolm aastat. Aprillis 1997 teatas Informix eelarve puudujäägist ja tulude ümbervaatami­sest. Paul White pandi isegi vangi.

Samal aastal kutsus Steve Jobs, kes oli tagasi pöördunud Apple’isse, Ellisoni et­tevõttesse direktoriks. Ellison pidas ame­tis vastu viis aastat, teatades seejärel, et tema päevakava ei jäta talle aega osaleda ametlikel koosolekutel, mida direktori amet eeldab.

Aga see oli ka aeg, kui Oracle nautis tu­ruliidriks olemist, sest õiget konkurentsi seoses teiste ettevõtete hävimisega pol­nudki. Alles 1990. aastate lõpus, kui anti välja Microsoft SQL Server, hakkas kon­kurents taas tõusma. Microsoftile sekun­deeris IBM oma DB2 andmebaasiga, mil­le alged nad olid saanud Informixilt. Samad tegijad on turul siiani.

Palgast

Avaldatud andmete põhjal ulatus Ellisoni palganumber 2005. aastal 975 000 dollarini, millele lisandus 6,5 miljonit dollarit boonuseid ja 955 100 dollarit kompensatsioone. 2006. aastal nimetati Ellison California kõige rikkamaks inimeseks. Ja see rikkus ainult kasvas. 2007. aastal oli tema sissetulek üle 61 miljoni dollari, 2008. aastal aga juba 84 miljonit dollarit. Aastal 2009 teatati aga, et alates 2010. aastast on Ellisoni palk vaid üks dollar aastas.

2010. aasta suvel kirjutas Wall Street Journal, et Ellison on viimase kümnendi enim makstud tegevjuht, kes teenib kok­ku 1,84 miljardit dollarit.

2009. aastal teatas Ellison huvist osta ka Java programmi loonud Sun Microsystems. Euroopa Liit andis tehin­guks loa 2010. aasta alguses, avaldades lootust, et tehingu järel hakkab tulema uusi ja põnevaid tooteid. Lisaks Oracle’ile on Ellisonil osalused ka ettevõtetes Sales­force.com, NetSuite, Quark Pharmaceu­ticals ja Astex Pharmaceuticals. 2012. aastal ostis ta endale aga midagi hoopis suurt ja põnevat. Nimelt terve saare.

Saare omanik

2012. aastal omandas Ellison 300 miljoni dollari eest Hawaii saarestikus asuva Lanai saare. Lanai saart tuntakse eelkõige tänu sealsetele ananassikasva­tustele. See on üks väiksemaid ja vähem külastatavaid Hawaii saari.

1922. aastal ostis saare James Drum­mond Dole, kes hakkas saarel kasvatama ananasse. Ta maksis toona maa eest 1,1 miljonit dollarit. Mees muutis saarel pal­ju: lasi ehitada teid, sadama ning majad oma töölistele. Saarelt eksporditi 65 000 tonni ananassi aastas. 1992. aastaks oli olukord aga muutunud. Ananassi pakuti turul palju ja see viis hinna alla. Dole ei suutnud enam teistega võistelda ja ette­võte pidi sulgema uksed.

Saar müüdi miljardär David Murdocki le, kes otsustas, et Lanai peaks fookuse pöörama turismile, ja ehitas kaks suurt kuurorti. Murdocki otsus osutus aga va­leks ja investeering röövis mehelt 20 kuni 30 miljonit dollarit aastas. 2011. aastal üt­les mees saare ajalehele, et Lanai ost oli tema elu halvim äriotsus. Ta pani Lanai müüki ning lõpuks ostis selle ära Larry Ellison, kes hakkas saarel kohe usinasti tegutsema.

Saarel elab 3200 inimest, suur osa neist Lanai City territooriumil. Ellison ostis ühe kolmandiku saare asukate kodudest, kaks Four Seasonsi hotelli, Dole’i pargi (linna keskväljak) ning selle ääres asuvad hooned. Ta on ka rahvamaja, ujula, teatri, kaupluse, kahe golfiväljaku, vee-ettevõtte, reoveepuhasti ja saare surnuaia omanik. Ühtlasi ostis ta ka lennuoperaatori, kes hakkas inimesi vedama Lanai ja Honolu­lu vahel. Ellisonile kuulub 36 500 hektari suurusel saarel üle 32 200 hektari maad. Tegevuse tulemusel on Lanail vaid käpu­täis ettevõtteid, mis ei kuulu Ellisonile ega maksa talle renti. Nende väheste seas on tankla, kaks panka, autorendifirma ja kohvik Coffee Works, kuid Oracle’i looja innustab kohalikke elanikke ise oma äri­sid avama.

Siinkohal võikski jääda loetlema muu­datusi, mida mees on saarel teinud. Het­kel on Ellisoni plaan muuta Lanai 100 protsenti roheliseks ja populaarseks tu­rismisihtkohaks.

Lahkus areenilt

2014. aasta sügisel teatas 70-aastane Ellison, et astub Oracle’i juhi kohalt tagasi ja annab ameti üle oma kahele asetäitjale, 57-aastasele Mark Hurdile ja 52-aastasele Safra Catzile. Mõlemad olid Oracle’i asepresidendid alates 2010. aastast, mil Ellison võttis Hurdi tööle pärast seda, kui mees lahkus ootamatult Hewlett-Packardist.

Ellison on üks viimastest Silicon Val­ley tippettevõtete asutajatest, kes siiani tegeles firma juhtimisega. Bill Gates an­dis Microsoftis teatepulga edasi juba enam kui kümme aastat tagasi. Samuti ei juhtinud Hewlett-Packardit enam Bill Hewletti või David Packardi pereliik­med. Ka Steve Jobs andis vahetult enne oma surma Apple’i juhtimise üle oma paremale käele Tim Cookile. Uudise peale Ellisoni tagasiastumisest kukkus Oracle’i aktsia hind New Yorgi börsil 2,4 protsenti.

Tiit Efert

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 3/2017

Tweet