Regulatsioonist ja LEI-koodist

2008. aasta finantskriisi järel said regulaatorid üle maailma aru, et neil on väga raske tuvastada ja monitoorida erinevaid osapooli, kes tegutsevad globaalsetel finantsturgudel. Sellest lähtuvalt töötas finantsstabiilsuse nõukogu (FSB) koostöös G20 rahandus­ministrite ja keskpanga juhtidega välja lahenduse: luua universaalne ID-kood, mis oleks kohustuslik kõigile finantstur­gudel tegutsevatele juriidilistele isikutele. Lahenduseks saigi LEI-kood (Legal Entity Identifier) ehk juriidilise isiku ülemaailmne unikaalne tunnus, sisuliselt ettevõtte registrikood. Juunis 2014 asutas FSB Global Legal Entity Identifier Foundationi (GLEIF) –organisatsiooni, kelle ülesanne on LEI-koodide väljasta­mise korraldamine, avaliku andmebaasi loomine ning LEI kasutuse propageeri­mine. Koodide väljastamine on korralda­tud läbi partnerorganisatsioonide, kelle GLEIF on akrediteerinud LEI-koode väljastama. GLEIF-i kodulehel (www.gleif.org) on välja toodud ka täielik nimekiri organisatsioonidest, kellel on LEI-koodide väljastamise õigus. LEI-koo­di loomisest alates on koodi nõuet aktiivselt kasutatud ka paljudes Euroopa Liidu finantsturgude regulatsioonides ning MiFID II-ga jõuavad need nõuded ka laiema avalikkuseni.

Kohustused ja potentsiaalsed hüved

LEI-koodi nõue rakendub LHV Pangas kõigile toodetele ja teenustele, mis võimaldavad kauplemist MiFID II regulat­siooniga kaetud instrumentidega. MiFID II rakendusala on üllatavalt lai ning katab kõiki instrumente, mida on võimalik kaubelda Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) turgudel. Üllatav nüanss reguleeritud väärtpaberite kohta on seotud USA väärtpaberitega, mis on paralleelselt kaubeldavad ka mõnel EEA börsil, nagu näiteks Apple’i või Alphabeti aktsiad, mis kauplevad nii USA Nasdaqi kui ka Frankfurdi börsil. Selliste väärtpaberite puhul rakenduvad samuti kõik MiFID II nõuded, olenemata börsist, kus nende väärtpa­beritega tehinguid tehakse. Seetõttu nõuavad ka tehingud USA börsidel paljude instrumentide puhul LEI-koodi olemasolu alates 3. jaanuarist 2018.

LHV teenuste osas muutub LEI-kood automaatselt kohustuslikuks optsioonide, LHV Traderi, LHV Brokeri, Kasvukonto ja Portfellihalduse lepingute ning Euroo­pa (k.a Balti) kaubeldavate väärtpaberitega tehingute puhul. USA aktsiatega tehtud tehingute korral LHV internetipangas sõltub LEI-koodi vajadus kau­beldavast instrumendist ehk sellest, kas vastav instrument on MiFID II-ga hõlmatud (LEI on kohustuslik) või mitte.

Kohustuste kõrval on LEI-koodist ka potentsiaalselt kasu. GLEIF on koostöös McKinsey konsultantidega kaardistanud hüved, mida erasektor saaks realiseerida läbi LEI-koodi laiema kasutuselevõtu. Lühidalt võib hüved kokku võtta järgne­valt: standardiseeritud identifitseerimis­kood, milles ei ole subjektiivsust, muudab juriidilise isiku tuvastamise efektiivse­maks. McKinsey tõi näitena ühe suure panga, kelle erinevates osakondades oli üks ja sama klient defineeritud viie eri nimega, kusjuures nime kirjapildis esine­sid marginaalsed variatsioonid. Eesti kontekstis võiks näitena tuua automaatse päringu tegemise äriregistrisse konkreet­se ettevõtte tuvastamiseks. Puhtalt nime põhjal päringu tegemine võib suure tõe­näosusega lõppeda edutu otsinguga, kuna ettevõtte kirjapilt võib erineda, näiteks LHV Pank AS, AS LHV Pank või aktsia­selts LHV Pank. „Protokollide” puudumi­ne loob ebaefektiivsust suhtluses ja viga­sid IT-süsteemide sujuval funktsioneerimisel, mille osas LEI-kood pakub po­tentsiaalseid lahendusi.

LEI-kood on digiajastule kohaselt sõl­tuv network-efektist, st et mida rohkema­tel ettevõtetel kood kasutusel on, seda ka­sulikumaks saab see kõigi teiste kasutajate jaoks. Kui võtta arvesse, et globaalselt on väljastatud vaid 650 000 LEI-koodi ja Eestis näiteks 830 koodi, siis tun­dub, et LEI süsteemi suurem kasutegur erasektori jaoks jääb veel suhteliselt kau­gesse tulevikku.

Taotlemine

LEI-koodi saab taotleda kõigis GLEIF-i akrediteeritud organisatsioonides. Olenevalt valitud teenusepakkujast võib esmane registreerimine maksta alates 65 eurost kuni pea 200 euroni. LEI-koodi kontseptsioon näeb ette koodi iga-aastast uuendamist. Esimene uuendamine tuleb teha 12 kuud pärast esmast registreeri­mist ning selle raames kinnitatakse ettevõtte andmed ja tasutakse uuendamise teenustasu, mis olenevalt teenusepak­kujast varieerub alates 40 eurost kuni ligikaudu 100 euroni. Osa teenustasudest lähevad GLEIF-i kui mittetulundusliku organisatsiooni ülalpidamiseks.

LHV Pank pakub oma klientidele ka mugavat LEI-koodi haldamise teenust: LHV taotleb akrediteeritud asutusest kliendi nimel talle LEI-koodi ja uuendab seda kord aastas. LHV vahendusel on es­mase registreerimise teenustasu 120 eurot ja iga-aastane uuendamise teenustasu 80 eurot (lisandub käibemaks). Rohkem infot lepingu sõlmimise ja teenuse kohta leiab LHV veebilehelt (www.lhv.ee/et/lei).

Ettevõtte või eraisikuna

Ligi sajaeurone lisakulu te­kitab kindlasti paljudes kü­simuse, kas viia oma inves­teeringud ettevõtte kontolt üle eraisiku kontole, et LEI-koodi vältida. Eestis on ka­sutusel eraisikute investee­rimiskonto süsteem, mis sarnaselt ettevõtetega la­seb tulumaksu edasi lüka­ta, kuni tulusid investeeri­miskontolt välja ei maksta. Paljudele investoritele võiks investeerimiskonto kasuta­mine olla hea lahendus, eriti kui investeeritakse peami­selt noteeritud instrumenti­desse või fondidesse. In­vesteerimiskontol on ka miinuseid, näiteks on või­mendusega tehinguid kee­rukas deklareerida ja fi­nantsvara definitsiooni alla mitte kuuluvate investeerin­gute, nt kinnisvara või crowdfunding’u kasumeid ei saa edasi lükata. On sobiv aeg värske pilguga oma investeeringute juriidiline struktuur üle vaadata.

Martin Mets
LHV investeerimistoodete tootejuht

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2017