Finantstehnoloogia maastikul puhuvad endiselt väga positiivsed tuuled. Tehnoloogiaettevõtete edu hinnatakse selle järgi, kui palju nad investoritelt raha kaasavad ja selle mõõdupuu järgi on finantstehnoloogia kuum valdkond – selle aasta jooksul fintech-ettevõtete arengusse panustatud 12 miljardit dollarit riskikapitali raha. Lisaks “klassikalisele” riskikapitalile on sel aastal uue nähtusena kaasatud hinnanguliselt ligemale 3 miljardi USA dollari väärtuses uut kapitali krüptoraha esmapakkumiste (ICO-de) kaudu.
Tundub, et 2018. aasta tuleb finantstehnoloogia maastikul veelgi põnevam, Euroopa piirkonnas hakkavad esmaseid reaalseid tulemusi näitama uued regulatsioonid ja tugevat kasvu võib ennustada senistele fintech valdkondadele: maksevahendus, neopangad, crowdfunding, krüptoraha ja veel palju vingeid asju.
Panganduse poolt vaadates võiks ühe olulise finantsteenuste turul möllava jõuna nimetada aga hoopis „Ärtuemandat“. Alice’i Imedemaa Ärtuemand on antagonist, keda iseloomustas “pea maha tal” suhtumine – inimlik, aga harva esinev binaarne valik – sureb vs. jääb ellu. Pankuri jaoks sarnanevad regulaatorid-järelevalvajad üha enam selle maailma mustvalgelt nägeva emandaga.
Esmalt uutest regulatsioonidest, mis loovad uusi võimalusi. Aga teevad seda ilmselt mitte päris nii nagu regulaator ette nägi…
Järgmise aasta algusest jõustuv uus EL-i maksetedirektiiv (PSD2) avab senist pigem suletud pangandusmaastikku ja samuti suhteliselt monopoliseeritud kliendi-panga suhet ka kolmandatele osapooltele. Selle tulemusena on juba tekkinud ja tekib rida tehnoloogiaettevõtteid, mis loovad uusi huvitavaid finantsteenuste lahendusi.
Selle üle võib vaielda, kas on õige seadusandja poolt innovatsiooni peale suruda, kuid maksete direktiivil on selgelt positiivne mõju pangandussüsteemi avanemisele Euroopas. Samas pakun välja, et kahel regulatsioonil – uuel finantsinstrumentide turgude direktiivil (MiFID II) ja admekaitsemäärusel (GDPR) – on finantstehnoloogia turule ootamatud mõjud. Nende regulatsioonidega luuakse uutele tulijatele suurepärased võimalused traditsiooniliste pankade agoonia kaudu.
Näiteid regulatsioonide äraspidi pöördunud mõjust ei pea kaugelt otsima. Igapäevast pangateenust, kaardimakseid, puudutab 2015. aasta lõpust EL-is kehtiv maksimumpiir ristkasutustasudele. Regulaatori eesmärk oli peamiselt kaardimaksete odavamaks muutmine. Miskipärast uskus regulaator, et kaardimaksete turul turumajandus ja konkurents ei toimi ja ristkasutustasud on põhjendamatult kõrged. Täna, kaks aasta hiljem võiks vaadata tulemustele otsa – ristkasutustasu ja kaardimakse töötlemise otsene kulu on tõepoolest madalam, vähemalt kaupmeeste vaatenurgast. Vaadates Eesti pankade hinnakirjasid tõusid aga pangakaartide kuutasud lõpptarbija jaoks toru teises otsas. Ja see kindlasti eesmärk ei olnud.
Nüüd jõuamegi Ärtuemandani. Usun, et enamus nõustuvad – kasutajamugavuse kõrval on teiseks peamiseks finantstehnoloogia arengu veduriks juriidiline arbitraaž. Pangad soovivad kuhjuvaid reegleid korrektselt täita, et vältida oma peast ilma jäämist.
Eelpool mainitud MiFID II üllas eesmärk on investorkaitse ja keerukate investeerimisteenuste läbipaistvuse parandamine. Reaalsus on see, et tulenevalt nõuete keerukusest ja mahust, on regulatsiooni otsene mõju hoopis investeerimistoodete valiku vähenemine. Eriti jaeinvestori jaoks. Olukorras, kus crowdfunding ja krüptoraha (reguleerimata valdkond) investorite hulk kasvab, tundub MiFID II selgelt destruktiivne.
Andmekaitse määrus GDPR, mis sätestab kliendi isikuandmete käitlemise, säilitamise ja hoidmise printsiibid, loob aga head võimalused täiesti uuteks tehnoloogilisteks lahendusteks, mida fintech ( ja nn regtech) ettevõtted saavad turuosalistele pakkuda. Kohtusin hiljuti ühe tehnoloogiaettevõttega, mille peamiseks tooteks on pakkuda suurkorporatsioonidele teenust, mis lahendab peamised andemakaitse määrusega kaasnevad mured. Kuna tehniliselt on see huvitav väljakutse, eeldan, et selles juriidiliste nõuete täitmise valdkonnas on uute teenuste kasv meeletu, mis omalt poolt annab tugeva panuse fintech sektori kasvule.
Minu lemmikteema – rahapesu tõkestamine. Pankadele rahapesu tõkestamise reeglite rikkumise eest määratud trahvidest on saanud riigieelarve püsi-tulurida, õnneks siiski mitte Eestis. Kuid globaalselt on see kahjuks märgatav tendents. Kuigi Eestis pole veel ükski suurtest rahapesu kaasustest leidnud kohtulikku lahendust, on need juhtumid kindlasti jätnud tugeva negatiivse jälje siinsele pangandusele ja ühele pankade poolt pakutavale olulisemale teenusele – maksevahendusele.
Selgitan, miks see on oluline: kõik superlahedad makseteenust pakkuvad fintechid – Transferwise, Paypal, WesternUnion, Stripe, Revolut, Monese jne peavad maksete töötlemisel mingil hetkel puutuma kokku nn vana-kooli-pankadega. Kõik need väga innovaatilised ja tublid ettevõtted teevad rahvusvahelist äri, mõistagi. Transferwise'i klient Ühendkuningriigis kannab oma teenusepakkujale Indias ruupiad teenuse eest jne. Fintechide äri peabki olema piiriülene. Panganduse järelevalvele on aga piiriülene äri halb, keeruline, arusaamatu. Rahapesu riskide hindamiseks mõõdetakse pankade mitteresidentide hoiuste osakaalu. Palju välismaalaste hoiuseid = väga halb ja suur risk!
Enamus viimasel ajal Eesti meedias kajastatud rahapesuga seotud kaasustest on siiani kohtuliku lahenduseta (v.a Magnitski kaasus) ehk süüdimõistetuid veel ei ole. Vahet pole, pangana pead sa andma hinnanguid enne. Ärtuemand ütleks: „Igaks juhuks, pea maha tal!“
Eelnev ei ole mõeldud kellegi kaitsmiseks. Teadlik rahapesu on kuritegu, punkt. Iga normaalne tehnoloogiaettevõte ja pank saab sellest üheselt aru ja ei tegutse eesmärgiga kellegi kuritegelikku raha pesta. Aga miskipärast tundub, et keegi arvab ikkagi, et maksevahendus ja maksevahendusega seotud finantstehnoloogia just rahapesu eesmärgil toimibki.
Tänane regulaatori ja järelvalvaja vaatenurk on kohati liiga ärtuemandalik, tehakse binaarseid (üle-euroopaliselt peale surutud) valikuid – sureb vs. jääb ellu. Aga turg on mitmetahulisem. Kuigi tänasel päeval finantsteenuste ühisturg Euroopas ei tööta, liigub finantstehnoloogia sektor Ärtuemanda kiuste, ja vahel ka tema poolt kannustatuna, ikkagi samm-sammult rahvusvahelisema tegutsemise poole.
Ühe keerukama regulatiivse maastiku juures on oluline, et pangandusjärelevalve oleks avatud muutustele ja uutele tehnoloogiatele. Meil Eestis on sellega lood pigem hästi, Finantsinspektsioon on avatud dialoogile ja mõtleb hea meelega kaasa, puudutagu teema siis krüptorahaga seonduvat või piiriülest äri. Samas ei ole kõigi riikide järelevalvega võimalik sellisel tasandil suhelda.
Loodetavasti saame kõiki neid teemasid arutada juba 17. novembril Tallinnas toimuval konverentsil „Fintech Forum 2017“.
Andres Kitter
LHV jaepanganduse juht
Tweet
