Pärast väikest tagasilangust tänavu suvel liikusid aktsiaturud oktoobris taas tõusutrendis. Donald Trumpi võidu järel USA presidendivalimistel on S&P 500 aktsiaindeks tõusnud üle 20%. Pool sellest tõusust on seletatav ettevõtete kasumi kasvuga ja teine pool investorite optimismiga.
USA ettevõtete kasumid on nimelt praegu ajalooliselt väga kõrgel tasemel nii rahas mõõdetuna kui ka võrdluses USA rahvusliku koguprodukti ning töötajatele makstud palkadega. Investorid ootavad, et ameeriklased reformiksid tugevalt nii ettevõtete kui ka eraisikute maksustamist ning alandaksid märkimisväärselt (peaaegu kõigi) maksukoormust. Aga kas see on ka reaalselt võimalik või on tegu pigem etendusega, kus arve tõstetakse ridadel ümber ja seejärel patsutatakse iseendale õlale?
Kui optimismi on mõõdukalt, aitab see raskustest üle saada ja viib elu edasi. Optimismi üledoseerimise korral seevastu võib enesekindlus kasvada ohtlikule tasemele, mistõttu muututakse hooletuks ja hakatakse riske eirama. Väärtpaberiturgudel on riski mõõdikuks väärtpaberihindade volatiilsus ehk see, kui suures amplituudis hinnad kõiguvad. Praegu on see näitaja pikaajalises langustrendis ja kõigi aegade madalaimal tasemel.
Peaaegu kõigi euroala riikide majandus on näidanud viimasel ajal ja ka kõikides valdkondades positiivseid märke. Majanduskasv kiireneb ja tööpuudus on alanemise trendis. Selle eest tuleb suuresti tänada Euroopa Keskpanka, kuna pole olnud väga kuulda, et liikmesriikide valitsused oleksid viinud ellu olulisi reforme. Mitu riiki on olnud valimistega hõivatud ja enne neid püüti suuremaid muutusi vältida. Nüüd, mil Euroopa Keskpank on alustanud rahapoliitiliste turgutusmeetmete vähendamist, on poliitikud sunnitud lõpuks siiski teatepulga üle võtma.
Oktoobri lõpus teataski Euroopa Keskpank, et uue aasta alguses vähendab ta võlakirjade kokkuostu programmi mahtu praeguselt 60 miljardilt eurolt kuus 30 miljardi euroni kuus. Samas lubas keskpank pikendada toetusprogrammi vähemalt 2018. aasta septembrini ning hoida intressimäärad praegusel tasemel veel mõnda aega ka pärast võlakirjade kokkuostu programmi lõpetamist.
Ma järeldan sellest, et pikemaajaliste võlainstrumentide intressimäärad hakkavad tasapisi tõusma, kuigi lühiajalised intressimäärad (euribor) jäävad veel mõneks ajaks väga madalaks ja intressikõver muutub järsemaks. See tähendab, et need, kes on kaalunud, millal võetud laenukohustuste intressimäära fikseerida, peaksid selle otsuse õige pea langetama.
Oktoobrikuus osalesid LHV pensionifondid Läti riigile kuuluva arengupanga Altum seitsmeaastaste võlakirjade emissioonis. Lisaks osutusime koos Nordic Investment Bankiga Tartu linna finantseerimise konkursi võitjateks.
LHV pensionifondide tähelepanu on niisiis endiselt suunatud esmajoones kohalikule turule ja ma usun, et me leiame huvitavaid investeeringuid nii avalikust kui ka erasektorist.
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
LHV Pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospektiga lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
