November oli väärtpaberiturgudel küllaltki rahulik kuu. USA ja Jaapani aktsiaturud tegid väikese tõusu, samal ajal kui Euroopa aktsiad kaotasid oma väärtusest 2,1%. Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate väärtus kasvas novembrikuus 1,8% võrra.
Maailma majandus on ajapikku kosunud – õigemini stabiliseerunud – eelmiste kümnenditega võrreldes madalamal kasvutrendil. Arenenud riikides on majanduskasvu eesmärk langetatud 2% tasemele. Tänavu õnnestub nii Ameerika Ühendriikides kui ka euroalal suure tõenäosusega see eesmärk saavutada ja seda natuke ületada. Jaapangi ei jää seatud eesmärgile palju alla.
Keskpankade peamine ja vahel ainuke mõõdik hinnastabiilsus (mis on defineeritud hoopis kui 2% hinnatõus) on siiski jäänud nii USA-s, euroliidus kui ka Jaapanis sihiks, mille poole alles püüeldakse. USA-s, mis on oma majandustsüklis teistest ees, on keskpank juba hakanud rahapoliitikat väga ettevaatlikult normaliseerima. Euroopa Keskpank pole seda veel teinud, ent on otsustanud vähendada rahapoliitilise tooniku doose. Ka Hiina Rahvavabariigi Keskpank, mis on olnud isegi kõige jõulisem majanduse turgutaja, hakkab oma rahapoliitika võimsust vähemaks keerama.
Seega põrkuvad rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel erinevad mõjutegurid. Oodatava stabiilse majanduskasvu eeldus on, et palgad ja kasumid tulevikus kasvavad. Teisalt on aga oodata, et keskpankade toetus kaob ning sellega koos suurenevad nii ettevõtete kui ka investorite finantseerimiskulud.
Tänapäeva majandus on varasemast suurema finantsvõimendusega. Ka investorid on kasutanud võimendust, et saavutada madalate intressimäärade keskkonnas natukenegi parem tootlus. Seetõttu on tulevikus huvitav jälgida, kas ja kuidas saavad finantsturud hakkama ilma keskpankade abita. Kui metsloom kodus üles kasvatada, ei pruugi ta hiljem vabas looduses teatavasti enam ise hakkama saada.
On olemas risk, et viimaste aastate väärtpaberihindade tõus ei näita mitte seda, et majanduse nn loomalik instinkt (ingl animal spirit) on taastunud, vaid hoopis seda, et keskpankade poolt nuumatud investorite rasvakiht on muutunud ebatervislikult paksuks.
LHV pensionifondid on 2017. aasta teisel poolel eelkõige otsinud ja analüüsinud kohalikke investeerimisvõimalusi. Tänavu oleme teinud Eesti investeeringuid ligi 150 miljoni euro väärtuses. Paigutades raha siinsetesse ettevõtetesse, era- või riskikapitalifondidesse, oleme alati mõelnud ka sellele, kuidas aidata kaasa Eesti kapitaliturgude arengule.
Otsime ettevõtteid, mis soovivad kasvada ja võib-olla kaaluvad tulevikus oma väärtpaberite noteerimist Tallinna börsil. Samuti oleme pidanud ja peame ka praegu läbirääkimisi iduettevõtetesse investeerivate varahaldusmeeskondadega, et toetada kapitaliga Eestis sündivaid uuenduslikke ettevõtteid.
Värskeim, detsembris tehtud, investeering Luminori võlakirjadesse on juba teine kapitali pakkumine kohalikule pangale. Lähiajal on tulemas veel sarnaseid investeeringuid ja seda põhjusel, et pensionifondidel on võimalus teenida siinsete pankade võlakirjadelt paremat intressi kui suurtelt rahvusvahelistelt tegijatelt.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
