Allikas: EfTEN Capital
Novembris lisandus Tallinna börsi põhinimekirja alternatiivne investeerimisfond EfTEN Real Estate Fund III AS. Avalik aktsiaemissioon kogumahuga 3,5 miljonit eurot oli edukas, kauplemine börsil algas 1. detsembril.
EfTEN Real Estate Fund III AS on ainus EfTEN Capitali valitsetav fond, mis teeb jaeinvestorile kättesaadavaks investeeringud Balti riikide ärikinnisvaraprojektidesse.
Fondi varade maht on 30. septembri seisuga 91,1 miljonit eurot, millest omakapital moodustab 40,4 miljonit eurot. Fondi kinnisvarainvesteeringute puhastootlus ilma pangavõimenduseta on 7,7 protsenti ning investeerimisportfelli brutotootlus üüritulu baasilt on 9,1 protsenti. Pangalaenude osakaal on kinnisvarainvesteeringutest 53 protsenti.
Selgelt dividendiaktsia
Asutamise ajal 2015. aastal oli fondi ühe osaku hind 10 eurot. Vahepeal on omanikud saanud aktsia kohta ka ühe euro dividendi. 2015. aasta eest maksis fond investoritele 29,7 eurosenti dividende aktsia kohta, seda esimese tegevusaasta viie kuu eest. 2016. aasta eest tasus fond dividende 63 eurosenti aktsia kohta ehk kokku 1,5 miljoni euro ulatuses.
Fond maksab dividendideks 80 protsenti iga-aastasest vabast rahavoost ning oodatav iga-aastane dividendimäär on fondi dividendipoliitika kohaselt 4–8 protsenti aastas. Dividendi maksmise otsustab igal aastal fondi üldkoosolek. Noteerimise käigus küsitud 14 eurot aktsia eest vastas fondi puhasväärtusele aktsia kohta seisuga 30. september 2017.
Fondi kahe esimese emissiooni käigus kaasatud kapital 24,8 miljonit eurot on investeeritud Leedus Šiauliai linnas asuvasse Saules Miestase kaubanduskeskusesse, Vilniuses asuvasse Ulonų ärimajja ja Vilniuse lennujaama lähedusse jäävasse Laisves 3 büroohoonesse. Lisaks omandati DSV logistikakeskused Riias, Vilniuses ja Tallinnas.
Tänavu kevadel viis EfTEN Real Estate Fund III AS läbi oma kolmanda avaliku aktsiaemissiooni, mille käigus kaasatud 6,3 miljonit eurot investeeriti Laagris asuvasse Hortese aianduskeskusesse ja uue Laagri Selveri arendusse ning osa kaasatud kapitalist suunati Riia DSV logistikakeskuse ümberehitusse.
Neljanda emissiooniga kogutud raha läheb Riia DSV logistikakeskuse ümberehituse lõpetamiseks ning uue projektina Hortese kaupluse rajamisse Tähesaju City kaubanduskompleksis Lasnamäel.
„Omandame hooneid juurde, aga mingit konkreetset kava, kui tihti peaks uusi hooneid omandama, ei ole,” sõnab fondijuht Viljar Arakas. „Fondijuhina olen printsipiaalne, peab olema investeerimistootlus. Investeeringute tegemise ajalist tempot me endale ei dikteeri.” Iga-aastane omakapitali tootluseesmärk on 15 protsenti aastas. Tegu ei ole garanteeritud fondiga.
Ehitamist ei pelga
Ülekaalukalt suurim fondi investeering on Leedus Šiauliais asuv esinduslik Saules Miestase ostukeskus, mille väärtus on 31,1 miljonit eurot, mis moodustab fondi varade mahust umbes kolmandiku.
Arakase sõnul teeb objekti atraktiivseks see, et kaubanduskeskuse all asub linna ja maakonna bussijaam. „Linnas elab 100 000 inimest ning hoonet külastab päevas 20 000 inimest, kellest ostu sooritab keskuses 60 protsenti,” räägib fondijuht.
Järgmine arendus – Hortese kauplus Lasnamäel – peaks plaanide järgi valmima kas 2018. aasta jõuludeks või järgmiseks kevadeks. „Ehitamine on selline tegevus, kus võib tulla ajalisi nihkeid,” räägib Arakas. Ehitamist EfTENis ei peljata, küll aga peetakse ennast pigem investoriks kui arendajaks. See tähendab, et ühtegi maalappi ei osteta teadmiseta, mis sinna kerkib ja kes asub rentnikuks. „Avatud positsioone me ei võta,” sõnab Arakas ning selgitab, et investorid peavad arvestama ka sellega, et arendusfaasis on raha investeeringu all kinni ja rahavoogu sel ajal ei teki. „See on kannatus helgema tuleviku nimel,” märgib Arakas. Aga et kannatus oleks võimalikult lühike, proovitakse see faas teha nii lühikeseks kui võimalik. „Selveri omandasime mais ja avame detsembris, Hortese proovime aastaga valmis teha.”
Vastavalt fondi prospektile ja põhikirjale võib fondi investeeringuid finantseerida pangalaenuga kuni 65 protsendi ulatuses. Seega on omakapitali osakaal igas investeeringus 35 protsenti või rohkem.
„Tegeleme igapäevaselt ka uute projektidega, aga pole ühtegi siduvat kokkulepet ja ega enne neist ei räägi ka. Raha me niisama varusse ei kaasa,” räägib Arakas. Tema sõnul tehakse projektide arvestused Excelis, aga otsused sünnivad ikka mingi sisetunde järgi.
EfTEN Real Estate Fund III on mõeldud eeskätt erainvestoritele. Esiteks on selle emissiooni maht pensionifondide jaoks olematu, teiseks ei sobi institutsionaalsed investorid ja eraisikud ühte turuvälisesse investeerimisfondi kokku. „Pensionifondi huvitab eeskätt omakapitali kasv, eraisikut seevastu dividend ja mis peamine, aktsia likviidsus,” selgitab ta.
Börsile viimine annab aktsiale likviidsuse. Enne IPO-t oli fondil 300 aktsionäri. Fondi aktsionäride hulgas on kõik neli fondivalitseja töötavat partnerit ning seitse EfTENi algset investorit. Kokku kuulub fondi omakapitalist fondivalitseja aktsionäridele ligikaudu 35 protsenti.
Finantsinspektsioonis registreeritud EfTEN Real Estate Fund III AS on 10-aastane tähtajaline fond, millest kolm aastat on investeerimisperiood, viis aastat hoidmisperiood ja kaks aastat väljumisperiood. Börsil noteerimise järel muutub fond aga tähtajatuks.
Euribor kümne aasta pärast
Üldist majanduse ja kinnisvaraturu olukorda kommenteerides ütleb Arakas, et turuosaliste mälu on lühike. Läinud kümnendi lõpul lahvatanud kriisi unustatud küll pole, ent otsuste tegemist see enam ei takista. Need, kes kriisi läbi tegid, said hindamatu kogemuse osaliseks. „Unustada seda ei tohi, aga minevikus ka elama ei pea,” ütleb Arakas.
Euribori taset soovitab ta vaadata kümne aasta perspektiivis. Majanduse suundumises on hetkel palju teadmatust. Philipsi kõver, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel, enam ei tööta. Miks, sellele vastust ei teata. Arakas pakub ühe põhjusena globaalse online-kaubanduse. „Kodust lahkumata võid tellida endale kauba näiteks Hiinast,” selgitab Arakas, miks kohalikud kaupmehed ei saa hindu tõsta ning raha inflatsioon on olnud olematu. Küll aga on varade inflatsioon olnud meeletu, mis tähendab, et ebavõrdsus on ainult kasvanud. „Kellel mingit vara on, see on saanud rikkamaks,” lisab Arakas.
Fondijuhi sõnul on EfTEN hästi konservatiivne ning teinud kõik oma plaanid arvestusega, et Euribor on kaks protsenti, mis teeb laenuintressiks koos marginaaliga neli protsenti. Seetõttu näevad ka tänaseks tehtud investeeringud head välja, küll aga ei konkureerita projektidega, kus Euriboriks on arvestatud null protsenti.
Kinnisvaraturg on tihtilugu ettearvamatu. Arakas toob näitena Rootsi, kus tipp oli 1991. aastal, millele järgnes kukkumine. Sellele järgnevalt on turg püstloodis üles läinud.
Kõik investeeringud on EfTEN teinud ärikinnisvarasse, mille puhul on tihti suureks riskiks üürnike lahkumine. Ja kui maja on sobilik ainult väga spetsiifilises valdkonnas tegutsevale üürnikule, siis on probleem suur. Arakase kinnitusel Fund III-s selliseid objekte ei ole. „Võtame kasvõi DSV logistikakeskused. Logistika kui valdkond ei kao kuhugi. Kui üks operaator lahkub, võib järgmine jätkata,” räägib fondijuht. „Loomulikult on riske, aga meie äri on hästi etteennustatav. Parim lahendus riskide vastu on head üürnikud ja pikad üürilepingud.”
Tiit Efert
AS EfTEN Capitali lühitutvustus
AS EfTEN Capital on 2008. aastal asutatud varavalitsemisettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides.
EfTEN Capital valitseb lisaks aktsiaseltse EfTEN Kinnisvarafond ja EfTEN Kinnisvarafond II. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 43 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 30. juuni 2017 on 500 miljonit eurot.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2017
Artiklis toodud teave on informatiivse iseloomuga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega investeerimisalase nõustamisega.
Tweet