Shutterstock
Esimese maailmasõja ajal avastati Maracaibo järvest massiivsed naftareservid. Sellega algas Venezuela majandusbuum, mis tõstis 1935. aastaks SKP inimese kohta Ladina-Ameerika riikide seas kõrgeimale tasemele. Vaatamata sellele, et Venezuelas on kõige suuremad naftavarud maailmas (üle 300 mld barreli), peavad sealsed elanikud 2018. aastal toidu pärast võitlema või prügikastidest jääke otsima, kuna poed on tühjad ja tänavatel toimuvad mässud. Kuigi alates 2013. aastast ei ole Venezuela valitsus hindade tõusu kohta adekvaatset statistikat avalikustanud, väidavad mõned eksperdid, et eelmisel aastal tõusid hinnad +4000%.
Riigi negatiivne majanduslik olukord hakkas süvenema 1980ndatel, mil naftahinnad olid langustrendil. Ebaefektiivne majanduspoliitika ja suurenev korruptsioon viisid vaesuse ja kuritegevuseni. Inflatsioon kasvas ja 1996. aastaks elas 66% inimestest vaesuses. 1999. aastal valiti presidendiks end Simon Bolivari järglaseks kuulutanud mees nimega Hugo Chávez. Võimule tulles alustas ta laiaulatuslike reformidega, mille eesmärgiks oli jaotada rikkust rikastelt vaestele. Chávez lubas viia läbi „rahulikku ja demokraatlikku sotsiaalmajanduspoliitikat“, mida nimetatakse ka „Boliivia revolutsiooniks„.
Chávez alustas koheselt ka uue põhiseaduse loomisega. Tema ajal suurenes aga kuritegevus veelgi, riigi infrastruktuur lagunes ja ainukest töötavat majandusharu ehk naftatööstust juhiti nii halvasti, et Venezuela pidi hakkama mõningaid naftasaadusi USAst importima. Ajakiri Forbes kirjutab, et Chávez muutus oma reformidega ahneks ja “tappis“ sellega Venezuela kõige tähtsama tuluallika.
Pärast Chávezi surma 2013. aastal võttis presidendi kohused enda kanda Nicolás Maduro (kunagine bussijuht, aastatel 2006-2013 välisminister ja 2012-2013 asepresident). Kuna Maduro jätkas Chávezi poliitikaga, suurenes riigi kuritegevus, inflatsioon, vaesus ja nälg edasi. 2014. aastal algasid tänavatel laialdased protestid, mis muutusid aja jooksul igapäevasteks mässudeks üle kogu riigi. Maduro populaarsusest ei jäänud palju järgi.
Venezuela olukorra muudab veel keerulisemaks see, et Chávezi ajal riigistati kogu erasektor ning tänaseks on paljud välisettevõtted oma tegevuse riigis lõpetanud. Goldman Sachs nägi siiski võimalust kasumit teenida ning ostis eelmise aasta mais 70% diskontoga 865 mln dollari eest (nimiväärtusega 2,8 mld dollarit) riigi naftafirma PDVSA poolt emiteeritud võlakirju. See tekitas Venezuela opositsiooniliidritele palju meelehärmi ja investeerimispanka süüdistati kannatavate inimeste pealt raha teenimises. Kuu aega hiljem müüs Goldman 300 miljoni dollari eest võlakirju riskifondidele.
Augustis nimetas Valge Maja Nicolás Madurot diktaatoriks, kes ohustab demokraatiat oma riigis, ja kehtestas mitmetele Venezuela ametnikele ja ettevõtetele sanktsioonid. Maduro lubas sanktsioonide peale oma naftaäri Ühendriikidega lõpetada ning see mujale viia. Täna mõtleb USA aga ise keelustada Venezuela nafta sisseveo. Selline lüke mõjutaks nii Venezuela, USA kui ka teiste Venezuela naftast sõltuvate riikide inimeste tulevikku üpriski negatiivselt.
Samal ajal üritab valitsus tarbijate kulutamist stimuleerida raha juurde trükkimisega, mis muudab iga bolivari järjest väärtusetumaks ning inflatsioon kerkib veelgi. Mustal turul saab ühe dollari kätte 225 tuhande bolivari eest, eraisikutele ja ettevõtetele kättesaamatu ametlik vahetuskurss on aga mitmeid kordi väiksem ehk 25 tuhat bolivari. Viimase väärtus on möödunud kuue kuu jooksul langenud -80%. Kohaliku valuuta devalveerumine ja inflatsioon on oma jälje jätnud ka Caracase börsiindeksile, lennutades seda 2017. aastal +3946% kõrgemale.
Caracase börsiindeks 2013-2018
Allikas: Bloomberg
Nagu senisest segadusest ei piisaks, teatas Maduro hiljuti Venezuela riikliku krüptoraha petro eelmüügist. Petro-münte emiteeritakse 100 miljonit ning iga münt on tagatud ühe barreli naftaga. Riiklik krüptoraha võiks valitsuse sõnul olla abiks rahapuuduses vaevleval Venezuelal tehingute tegemisel ning USA sanktsioonidega toimetulemisel. Siinkohal tasub mainida, et Venezuela välisvõlg võib ulatuda ligi 120 miljardi dollarini, kuid peamiselt kullast koosnev riigi välisvaluuta reserv on vaid 10 miljardit dollarit. Kriitikute arvamusel on petro müük aga illegaalne ning krüptoraha ekspertide sõnul ei ole investorid sellest arvatavasti huvitatud.
Tweet
