Kunst kui investeerimisvara

Pixabay

Hiljuti avas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus veebikeskkonna, kus kõik huvilised leiavad informatsiooni Eesti kunstiturul toimuvate tehingute ja turu üldiste suundumuste kohta. Tegemist on pidevalt täieneva andmebaasiga, mille alusel kalkuleeritud kunstituruindeks annab turul toimuvast sarnase ülevaate nagu börsiindeks väärtpaberiturust.

Esmakordselt Eestis

Kunstituruindeksite avaldamine ei ole maailmas ainulaadne ning tunnustatud globaalse haardega indeksisaite eksistee­rib mitmeid (nt Artprice, Artnet ja Art Market Research). Haruldased pole ka kohaliku fookusega indeksid. Kahjuks on seniajani vastav algatus Eestis puudunud ning kunstisõpradel on jäänud üle vaid oletada, millises mahus tehakse turul tehinguid, millised on hinnatasemed ning milline võiks olla kunstiteostest koosneva investeerimisportfelli tootlus. Eesti juhtivate galeriide, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ning Baltimaade suurima juhtimiskonsultatsiooniettevõt­te koostöös sai olukord lahenduse. Selle sammuga astub Eesti turuinfo kajastami­sel ettepoole nii Lätist, Leedust kui ka Põhjamaadest.

Indeksi esmaavaldamise hetkel kalku­leeriti see tuginedes ligi 5000-le teostega tehtud tehingule perioodil 1998 kuni 2016. Andmebaasis sisalduvatest tehin­gutest ligi 75 protsenti on toimunud oks­jonite raames ning ülejäänud pärinevad galeriide otsemüükidest klientidele. Mee­diumi lõikes on valimis kõige rohkem õli­maale (60%), millele järgnevad graafika­tehnikas teosed (22%). Ootuspäraselt on enim tehinguid tehtud modernsesse ajas­tusse (1940–1991) kuuluvate teostega (55% tehingutest). Järgnevad kaasaegsed (1992 kuni tänapäev, 26%) ning klassikalised teosed (1921–1939, 14%). Põnev on asjaolu, et kümne enim kaubeldud autorite tööd moodustavad ligi neljandiku kõigist te­hingutest. Ilmselt pole kunstituruga kur­sis olevatele inimestele üllatuseks, et enim tehinguid on tehtud Wiiralti teoste­ga (264 tehingut). Populaarsed on ka te­hingud Richard Uutmaa (139 tehingut) ja Edgar Valteri (107 tehingut) töödega.

Andmebaas tõendab veenvalt, et kunst ei pea olema vaid eksklusiivne hobi – ligi 45 protsenti andmebaasis sisalduvatest töödest on oma hinnalt odavamad kui 1000 eurot. Kuigi tuleb arvestada, et palju tehinguid on teostatud aastaid tagasi, tõendab tehingustatistika, et kvaliteet­seid kunstiteoseid leidub ka tänapäeval hinnaga alla 500 euro. Siinkohal on pas­lik viidata maailma ühele suurimale kor­poratiivsele kunstikogujale Deutsche Bankile, mille rahvusvahelises kogus si­salduvate teoste keskmine väärtus on li­gikaudu 700 eurot.

Hinnaindeksi meetod

Indeksi kalkuleerimiseks on kasutatud maailmas laialdaselt levinud hedoonilist hinnaindeksi meetodit. Vastav meetod eeldab, et kunstiteose väärtust on võimalik määratleda kindlatele teost iseloo­mustavatele näitajatele tuginedes (nt teose suurus, ajastu, žanr jne). Iga seesugune näitaja annab panuse teose hinda. Näiteks on suuremad teosed üldjuhul kallimad kui väiksed teosed, mis näitab, et teose suurus mõjutab selle hinda.

Indeksist nähtub, et perioodil 1998 kuni 2016 suurenes indeksi väärtus tase­melt 100 punkti tasemeni 176,52 punkti. Seejuures liikus indeks üsna sarnaselt majanduse üldise käekäiguga, saavuta­des oma tipu 2006. aastal (221,18 punkti) ja langedes 2009. aastal järsult tasemele 118,07 punkti. Kuigi esmapilgul näib toot­lus olevat tagasihoidlik (2,8% aastas), tuleb tõdeda, et kunstiturul leidub segmente, mille väärtuse kasv on olnud turu kesk­misest oluliselt kiirem. Näiteks kaasaeg­se maaliga teostatud tehingute alusel kal­kuleeritud indeks on perioodil 2000 kuni 2016 kasvanud 100 punkti tasemelt 250 punkti tasemele (5,67% aastas). Seesugu­ne kasv on ligilähedane Maa-ameti aval­datud kinnisvaraturuindeksi kasvule sa­mal perioodil.

Eesti kunstituru indeksi projekti auto­rid loodavad, et põhjalik ja kergesti kätte­saadav tehingustatistika on heaks abime­heks kõigile kunstituru osalistele. Andmebaas võimaldab tõsta kunsti va­raklassina võrdsele tasemele teiste vara­dega (nt väärtpaberid, kinnisvara), mille kohta avaldatakse järjepidevalt ülevaat­likke uuringuid. Positiivne on ka asjaolu, et indeks uueneb uute tehinguandmete sisestamisel, mida teevad galeriid ja Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus jooks­valt. Eeldatavasti on indeksi väärtuses suuremaid muutusi oodata kaks korda aastas, pärast kevadisi ja sügisesi oksjoni­te perioode.

Eesti kunstituru hinnaindek­si loomise projekti on toeta­nud Euroopa Regionaal­arengu Fond. Indeksi kalkuleerimise teoreetiline baas põhineb Riivo Antoni magistritööl „Kunstiinves­teeringu tasuvus Eesti näi­tel”. Käesoleva indeksi kal­kuleerimise aluseks olevate andmete kogumist ja ana­lüüsi on koordineerinud Civitta Eesti AS.

Artikli autor: Riivo Anton
Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 4/2017