Pixabay
Aktsiaturud on käesoleva aasta esimese kahe kuuga jõudnud investoritele pakkuda rohkem seiklusi ja närvikõdi, kui terve eelmise aasta peale kokku. Paljud seisavad ilmselt küsimuse ees, mis saab edasi?
Kui kasutada ajalugu mustrina, siis üldiselt on positiivsete emotsioonide saatel alanud aasta tähendanud seda, et ka 12 kuu lõikes liiguvad aktsiaturud kõrgemale. Näiteks on globaalne aktsiaturg MSCI World indeksi näol alates 1971. aastast saavutanud positiivse tootluse jaanuaris 30 korral ning 87% juhtudest sulgus indeks ka antud aasta lõpuks plussis, tõustes keskmiselt 12,9%.
Allikas: Bloomberg, LHV
Jaanuari lõpus vahetus börsidel kõrge eufoorilisus kohati paaniliseks muutunud müügiga, mistõttu päädis veebruar MSCI indeksi jaoks -4,3% langusega pärast jaanuaris saavutatud 5,2% tõusu. Võrdlemisi kiire volatiilsuse kasv ja samuti teadmine, et pulliturg on väldanud piisavalt pikka aega, võivad süvendada skeptilisust jaanuari indikaatori tõlgendamisel.
Ajalugu vaadates aga ilmneb huvitav seik, et isegi kui veebruar oleks osutunud samuti positiivseks kuuks, siis statistiliselt poleks see suurendanud tõenäosust, et aasta lõppeb positiivse tootlusega. Täpsemalt on MSCI indeks tõusnud 83% aastatest kui jaanuar ja veebruar on mõlemad olnud rohelised kuud.
Allikas: Bloomberg, LHV
Aktsiaturud on oma loomult piisavalt ettearvamatud, et keegi ei suuda täie kindluse juures öelda, kas ajalugu tänavu kordub või mitte. Ühest küljest toetavad hindasid ettevõtete kasvavad kasumid, seda eriti Ühendriikides, teisalt oleme jõudnud punkti, kus keskpangad juba tõstavad intressimäärasid või asuvad peagi stardijoonele, mis tähendab, et majanduses vajutatakse pidurit ning kõrgete valuatsioonide õigustamine muutub raskemaks.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
