Pensionifondid aitasid Alexelal kasvada

Foto: Alexela

Kui panganduses toimus konsolidee­rumine juba paarkümmend aastat tagasi, mil kõik väikesed pangad koondusid suurte alla, siis kütuseturule jõudis see hiljuti. Esimesi märke oli küll juba 2000. aastate alguses, kui Statoil (tänane Circle K) omandas Hollandi-Briti juurtega naftakompanii Shell tanklaketi, ja kümmekond aastat tagasi, kui Alexela liitis endaga tanklaketi Uno X. Tõeline ostu-müügivirvarr läks aga lahti alles mõned aastad tagasi. Suurim ja tähelepa­nuväärseim tehing oli Vene päritolu Lukoili 37 tanklaga keti omandamine Olerexi poolt. Lisaks on Olerex omanda­nud viimase aasta jooksul kolm kütuse­müüjat: Mahta Kütuse, Raktoomi ja Favo­ra. Möödunud aasta juunis teatas Circle K, et ostab 23 Premium 7 keti tanklat, mille omanik oli Sevenoil EST. Aga ka Alexela pole maganud ja ostis samal ajal üles neli tanklat kütusefirmalt Mokter, pidades samal ajal läbirääkimisi ka Euro Oili omandamiseks.

Suuruses on võlu

Nagu igas tööstusharus on ka kütuseäris suurusel oma võlu, millega kaasneb mastaabiefekt. Alati saaks kasvamise eesmärgil ehitada juurde uusi tanklaid, ent Eestis pole see kuigi mõistlik. „Oleme tanklate arvu poolest elanike arvu kohta niigi Euroopa esirinnas,” sõnab Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane. Nii võttiski Alexela sihikule Euro Oili, ühe viimastest väikestest tanklakettidest.

Ostutehinguga avardab Alexela oma tanklate võrgustikku eelkõige Tallinnas ja Harjumaal; laiendatakse ka tanklapoo­dide arvu. Euro Oili tanklad renoveeri­takse ja need saavad samasuguse väljanä­gemise Alexela tanklatega. Kuigi tanklaid on tehinguga Alexelal enim, jääb käibe poolest endiselt suurimaks tanklaketiks Olerex.

Andreas Laane väitel on tegemist vii­mase suurema ostuga Eesti kütuseturul. Olerex ja Circle K on saavutanud sellise turuosa, et konkurentsiamet ei laseks neil enam kasvada, ja ega enam pole ka kedagi ripakil. Lisaks neljale suurele – Alexelale, Olerexile, Circle K-le ja Neste­le – jääb veel tanklakett Krooning, kus Olerexil on väike osalus. „Meie eesmärk on konsolideerumine ning Tallinnas ja Harjumaal parema positsiooni saami­ne,” põhjendab Laane tehingut, millest tema hinnangul võidab nii ostja kui ka müüja.

Kohv ja kütus

Kuigi Alexela ja Euro Oili tanklates on kütuse hind olnud võrdne, on viimasel probleeme tuntusega. „Neil on tanklad heades kohtades ja oma kliendid, aga suurem osa autojuhte sõidab Euro Oili tanklatest lihtsalt mööda,” sõnab Laane.

Euro Oililt lisandub Alexelale ka kuus poodi. Praegu on nende arv Alexelas 24 ehk siis peagi on poode kokku 30. Ka konkurendid Circle K ja Olerex on aktiiv­selt kaubandusega tegelenud. Vaid Neste loobus läinud kümnendil tanklapoodi­dest, müües need R-kioskile ja keskendu­des automaattanklatele. „Mingil hetkel tundus, et inimesed hindavad aega ja ta­havad kiiresti kütuse ära osta,” räägib Laane. Algul oli automaattanklates kütu­se hind ka pisut odavam, ent see hinna­vahe on tänaseks ühtlustunud.

„Poodi tasub pidada. Eesti inimene on sedavõrd rikas, et hindab võimalust osta poest kaasa ka kohv ja saiake. Üks kohv on tanklapidaja jaoks kasulikum tehing kui 10 liitri kütuse müük,” räägib Laane

Pensioniraha aitas finantseerida

Hetkel on ettevõtete hinnad maailmas üldiselt kõrged, sest oluliste riikide majandused kasvavavad. Ka Eesti majandus kasvab. Kriisi ajal, kui majan­dus kängub, võivad ettevõtete hinnad olla tõepoolest madalamad, paradoks on aga selles, et siis on raske finantseerijat leida, sest kraanid keeratakse kinni.

Andreas Laane sõnul kaaluti finantseerimi­sel erinevaid variante. Kontser­nil endal ei ole nii palju vabu vahendeid, et tehingut otsast lõpuni ise finantseeri­da. Varem panganduses töötanud Laane tunneb rahandust hästi. Summa, mida oli tehinguks ja edaspidisteks investeeringuteks vaja, ulatus üle 20 miljoni euro. Variante rahastamiseks oli mit­meid: võtta laenu, minna börsile, kaasata riskikapitali jne. Laane võtab kõik üksipulgi lahti.

Börsile minek on aeganõudev protsess, mis võtab vähemalt poolteist aastat. Riskika­pitali kaasamisega kaasneks osaluse loo­vutamine. Tihtilugu peetakse riskikapitali eeliseks seda, et ettevõtte juhtkonda lisandub oskusteabega inime­si. „Oleme ju ise kütuseäri parimad spet­sialistid,” sõnab Laane.

Kõne alla tuli ka laenu võtmine. „Aga laenuraha on lühike. Kui midagi lä­heb viltu, siis võib laenuandja muuta tin­gimusi,” ütleb Laane. Kuigi majandusel läheb hetkel hästi, tuleb mingil perioodil kindlasti surutis, mis muudab Eestis te­gutsevad välispangad kindlasti ärevaks. „Kujutame ette, et oleme pangana and­nud laenu Slovakkiasse. Kui seal peaks puhkema kriis, siis ükskõik mida ka ei räägitaks, ma tahaks oma raha kohe sealt ära tuua,” viitab Laane.

Kõige mõistlikum oli tema sõnul sel­list tehingut rahastada Eestis tegutsevate pensionifondide abil. Käed löödi LHV ja Swedbanki pensionifondidega, kellelt kaasati kokku kümneaastase tähtajaga 25 miljonit eurot.

„Pensionifondide rahastus on pikk ja aitab pikaajalist äri teha turvaliselt,” räägib ta. Pensionifon­did küsivad ka infot, mida laenuandjad ei küsiks. See aitab asju mõista. „Raha hind ei ole erinev, aga pikaajaline stabiilne koostöö on seda väärt, et kasutada pen­sioniraha,” sõnab Laane.

Pensionifondide raha kasutamine te­hingute finantseerimisel on uus nähtus. Algust tehti sellega umbes pool aastat ta­gasi. Andreas Laane hinnangul on see tore, sest nii on Eesti kohaliku rahastaja näol olemas alternatiivne pakkumine ja pensionifondidel on võimalik teha ka häid tehinguid. „Ma usun, et pensionifon­did käituvad ehk pareminigi kui välis­pangad,” lisab Laane. Ta ei salga, et Alexelal on pärast tehingut plaan minna edasi ka börsile, kuid sellega ei kiirustata.

Aktsiisitõusust kaotavad kõik

Andreas Laane kinnitab, et piiriäärsete tanklate käive on Eesti ja Läti kütusehin­dade vahe tõttu kukkunud 40 protsenti ja rohkemgi. „Kõik otsustajad teavad, et meie majanduse alustala on välisturist. Eesti on olnud soomlasele lähedal ja odav, kuid nüüd on tekitatud olukord, kus mõnel päeval on kütusehinna vahe olnud Soomes ja Eestis olematu,” räägib Laane. Selle tulemusel tangib põhjanaaber kodus paagi täis, enne kui autoga üle lahe tuleb.

Kütuse aktsiisimäärade tõstmine on tema sõnul kahe teraga mõõk. Ühest kül­jest saab koguda riigieelarvesse rohkem aktsiisitasusid, sest Tallinnast Lätti pel­galt kütust ostma ei sõida. „Kohalik tan­gib siin,” kinnitab ta. „Ja kui ta on ettevõt­ja, kelle jaoks kütus on oluline kuluallikas, siis ta tõstab oma teenuse või kauba hin­da.” Need aga, kelle teekond viib kauge­male, tangivad seal, kus on odavam, ja siin tuleks vaadata veelgi suuremat üldpilti. Transpordiettevõtted on ratsionaalsed ja rekamehed tangivad hoopiski Poolas. „Maksutulu läheb sinna, kus tangitakse, ja ma ei näe aktsiiside tõstmisel mitte mingisugust kasulikku mõju,” räägib Laane. Ta pakub, et riik kaotab ainult kü­tuseaktsiisi tõstmise tõttu aastas 50 miljo­nit eurot. Sellele lisandub kadu, mida riik kaotab naabritest kõrgema aktsiisiga maksustatud vedelike müügilt. „Nendel otsustel on ka pikaajaline mõju. Soomla­ne harjub ära, et ta ei tule enam Tallinna kütust ja alkoholi ostma, ja meie inimesed harjuvad ära sellega, et käivad Lätis. Nad tarbivad seal ka teisi teenuseid, käivad spaas ja muidu puhkamas. Me näeme nende otsuste tegelikke vilju alles aastate pärast,” ütleb Laane.

Tiit Efert

LISAINFO
Alexela Group (enne Euro Oili ostu)

Alexela Groupi ettevõtete kogukäive on üle 200 miljo­ni euro. Kontsern annab tööd ligi 1000 inimesele, kellest enamik töötavad väljaspool Tallinna, peami­selt Ida-Virumaal. Kiviõlis on ettevõttel 600 töötajat, suurim tööandja ollakse ka Sillamäel ning Harjumaal Paldiskis.

Alexela Group tegutseb kolmes valdkonnas: ener­geetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Lähi­aastate strateegilised pro­jektid on Paldiskisse LNG terminali rajamine, vedel­gaasi autokütusena kasu­tamise suurendamine ja nii elektritootmise kui ka põ­levkiviõli tootmise mahtude kasvatamine.

Alexela Groupi ettevõtted: Alexela Oil; OmaKoduMaja; Tiki Treiler; Kiviõli Keemiatööstus; Alexela Energia; Zincpot; Gaasienergia; Alexela Logi

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 1/2018

Tweet