Foto: Alexela
Võimalusi laienemiseks otsinud Eesti üks juhtivaid tanklakette Alexela Oil jõudis märtsi alguses tehinguni, kus LHV ja Swedbanki pensionifondid aitasid 25 miljoni euro suuruse finantseeringu abil osta Euro Oil tanklaketi, kasvades tanklate arvu poolest Eesti suurimaks kütusemüüjaks.
Kui panganduses toimus konsolideerumine juba paarkümmend aastat tagasi, mil kõik väikesed pangad koondusid suurte alla, siis kütuseturule jõudis see hiljuti. Esimesi märke oli küll juba 2000. aastate alguses, kui Statoil (tänane Circle K) omandas Hollandi-Briti juurtega naftakompanii Shell tanklaketi, ja kümmekond aastat tagasi, kui Alexela liitis endaga tanklaketi Uno X. Tõeline ostu-müügivirvarr läks aga lahti alles mõned aastad tagasi. Suurim ja tähelepanuväärseim tehing oli Vene päritolu Lukoili 37 tanklaga keti omandamine Olerexi poolt. Lisaks on Olerex omandanud viimase aasta jooksul kolm kütusemüüjat: Mahta Kütuse, Raktoomi ja Favora. Möödunud aasta juunis teatas Circle K, et ostab 23 Premium 7 keti tanklat, mille omanik oli Sevenoil EST. Aga ka Alexela pole maganud ja ostis samal ajal üles neli tanklat kütusefirmalt Mokter, pidades samal ajal läbirääkimisi ka Euro Oili omandamiseks.
Suuruses on võlu
Nagu igas tööstusharus on ka kütuseäris suurusel oma võlu, millega kaasneb mastaabiefekt. Alati saaks kasvamise eesmärgil ehitada juurde uusi tanklaid, ent Eestis pole see kuigi mõistlik. „Oleme tanklate arvu poolest elanike arvu kohta niigi Euroopa esirinnas,” sõnab Alexela Groupi juhatuse esimees Andreas Laane. Nii võttiski Alexela sihikule Euro Oili, ühe viimastest väikestest tanklakettidest.
Ostutehinguga avardab Alexela oma tanklate võrgustikku eelkõige Tallinnas ja Harjumaal; laiendatakse ka tanklapoodide arvu. Euro Oili tanklad renoveeritakse ja need saavad samasuguse väljanägemise Alexela tanklatega. Kuigi tanklaid on tehinguga Alexelal enim, jääb käibe poolest endiselt suurimaks tanklaketiks Olerex.
Andreas Laane väitel on tegemist viimase suurema ostuga Eesti kütuseturul. Olerex ja Circle K on saavutanud sellise turuosa, et konkurentsiamet ei laseks neil enam kasvada, ja ega enam pole ka kedagi ripakil. Lisaks neljale suurele – Alexelale, Olerexile, Circle K-le ja Nestele – jääb veel tanklakett Krooning, kus Olerexil on väike osalus. „Meie eesmärk on konsolideerumine ning Tallinnas ja Harjumaal parema positsiooni saamine,” põhjendab Laane tehingut, millest tema hinnangul võidab nii ostja kui ka müüja.
Kohv ja kütus
Kuigi Alexela ja Euro Oili tanklates on kütuse hind olnud võrdne, on viimasel probleeme tuntusega. „Neil on tanklad heades kohtades ja oma kliendid, aga suurem osa autojuhte sõidab Euro Oili tanklatest lihtsalt mööda,” sõnab Laane.
Euro Oililt lisandub Alexelale ka kuus poodi. Praegu on nende arv Alexelas 24 ehk siis peagi on poode kokku 30. Ka konkurendid Circle K ja Olerex on aktiivselt kaubandusega tegelenud. Vaid Neste loobus läinud kümnendil tanklapoodidest, müües need R-kioskile ja keskendudes automaattanklatele. „Mingil hetkel tundus, et inimesed hindavad aega ja tahavad kiiresti kütuse ära osta,” räägib Laane. Algul oli automaattanklates kütuse hind ka pisut odavam, ent see hinnavahe on tänaseks ühtlustunud.
„Poodi tasub pidada. Eesti inimene on sedavõrd rikas, et hindab võimalust osta poest kaasa ka kohv ja saiake. Üks kohv on tanklapidaja jaoks kasulikum tehing kui 10 liitri kütuse müük,” räägib Laane
Pensioniraha aitas finantseerida
Hetkel on ettevõtete hinnad maailmas üldiselt kõrged, sest oluliste riikide majandused kasvavavad. Ka Eesti majandus kasvab. Kriisi ajal, kui majandus kängub, võivad ettevõtete hinnad olla tõepoolest madalamad, paradoks on aga selles, et siis on raske finantseerijat leida, sest kraanid keeratakse kinni.
Andreas Laane sõnul kaaluti finantseerimisel erinevaid variante. Kontsernil endal ei ole nii palju vabu vahendeid, et tehingut otsast lõpuni ise finantseerida. Varem panganduses töötanud Laane tunneb rahandust hästi. Summa, mida oli tehinguks ja edaspidisteks investeeringuteks vaja, ulatus üle 20 miljoni euro. Variante rahastamiseks oli mitmeid: võtta laenu, minna börsile, kaasata riskikapitali jne. Laane võtab kõik üksipulgi lahti.
Börsile minek on aeganõudev protsess, mis võtab vähemalt poolteist aastat. Riskikapitali kaasamisega kaasneks osaluse loovutamine. Tihtilugu peetakse riskikapitali eeliseks seda, et ettevõtte juhtkonda lisandub oskusteabega inimesi. „Oleme ju ise kütuseäri parimad spetsialistid,” sõnab Laane.
Kõne alla tuli ka laenu võtmine. „Aga laenuraha on lühike. Kui midagi läheb viltu, siis võib laenuandja muuta tingimusi,” ütleb Laane. Kuigi majandusel läheb hetkel hästi, tuleb mingil perioodil kindlasti surutis, mis muudab Eestis tegutsevad välispangad kindlasti ärevaks. „Kujutame ette, et oleme pangana andnud laenu Slovakkiasse. Kui seal peaks puhkema kriis, siis ükskõik mida ka ei räägitaks, ma tahaks oma raha kohe sealt ära tuua,” viitab Laane.
Kõige mõistlikum oli tema sõnul sellist tehingut rahastada Eestis tegutsevate pensionifondide abil. Käed löödi LHV ja Swedbanki pensionifondidega, kellelt kaasati kokku kümneaastase tähtajaga 25 miljonit eurot.
„Pensionifondide rahastus on pikk ja aitab pikaajalist äri teha turvaliselt,” räägib ta. Pensionifondid küsivad ka infot, mida laenuandjad ei küsiks. See aitab asju mõista. „Raha hind ei ole erinev, aga pikaajaline stabiilne koostöö on seda väärt, et kasutada pensioniraha,” sõnab Laane.
Pensionifondide raha kasutamine tehingute finantseerimisel on uus nähtus. Algust tehti sellega umbes pool aastat tagasi. Andreas Laane hinnangul on see tore, sest nii on Eesti kohaliku rahastaja näol olemas alternatiivne pakkumine ja pensionifondidel on võimalik teha ka häid tehinguid. „Ma usun, et pensionifondid käituvad ehk pareminigi kui välispangad,” lisab Laane. Ta ei salga, et Alexelal on pärast tehingut plaan minna edasi ka börsile, kuid sellega ei kiirustata.
Aktsiisitõusust kaotavad kõik
Andreas Laane kinnitab, et piiriäärsete tanklate käive on Eesti ja Läti kütusehindade vahe tõttu kukkunud 40 protsenti ja rohkemgi. „Kõik otsustajad teavad, et meie majanduse alustala on välisturist. Eesti on olnud soomlasele lähedal ja odav, kuid nüüd on tekitatud olukord, kus mõnel päeval on kütusehinna vahe olnud Soomes ja Eestis olematu,” räägib Laane. Selle tulemusel tangib põhjanaaber kodus paagi täis, enne kui autoga üle lahe tuleb.
Kütuse aktsiisimäärade tõstmine on tema sõnul kahe teraga mõõk. Ühest küljest saab koguda riigieelarvesse rohkem aktsiisitasusid, sest Tallinnast Lätti pelgalt kütust ostma ei sõida. „Kohalik tangib siin,” kinnitab ta. „Ja kui ta on ettevõtja, kelle jaoks kütus on oluline kuluallikas, siis ta tõstab oma teenuse või kauba hinda.” Need aga, kelle teekond viib kaugemale, tangivad seal, kus on odavam, ja siin tuleks vaadata veelgi suuremat üldpilti. Transpordiettevõtted on ratsionaalsed ja rekamehed tangivad hoopiski Poolas. „Maksutulu läheb sinna, kus tangitakse, ja ma ei näe aktsiiside tõstmisel mitte mingisugust kasulikku mõju,” räägib Laane. Ta pakub, et riik kaotab ainult kütuseaktsiisi tõstmise tõttu aastas 50 miljonit eurot. Sellele lisandub kadu, mida riik kaotab naabritest kõrgema aktsiisiga maksustatud vedelike müügilt. „Nendel otsustel on ka pikaajaline mõju. Soomlane harjub ära, et ta ei tule enam Tallinna kütust ja alkoholi ostma, ja meie inimesed harjuvad ära sellega, et käivad Lätis. Nad tarbivad seal ka teisi teenuseid, käivad spaas ja muidu puhkamas. Me näeme nende otsuste tegelikke vilju alles aastate pärast,” ütleb Laane.
Tiit Efert
LISAINFO
Alexela Group (enne Euro Oili ostu)
Alexela Groupi ettevõtete kogukäive on üle 200 miljoni euro. Kontsern annab tööd ligi 1000 inimesele, kellest enamik töötavad väljaspool Tallinna, peamiselt Ida-Virumaal. Kiviõlis on ettevõttel 600 töötajat, suurim tööandja ollakse ka Sillamäel ning Harjumaal Paldiskis.
Alexela Group tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Lähiaastate strateegilised projektid on Paldiskisse LNG terminali rajamine, vedelgaasi autokütusena kasutamise suurendamine ja nii elektritootmise kui ka põlevkiviõli tootmise mahtude kasvatamine.
Alexela Groupi ettevõtted: Alexela Oil; OmaKoduMaja; Tiki Treiler; Kiviõli Keemiatööstus; Alexela Energia; Zincpot; Gaasienergia; Alexela Logi
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 1/2018
Tweet