Shutterstock
Südamelihase kahjustumine, mälu halvenemine, õppimisvõime vähenemine, tasakaalu- ja unehäired – need on vaid mõned näited sellest, kuidas mõjub liigne alkoholi tarbimine organismile. Samas on alkoholil meeleolu parandav toime ja see on tähtis osa inimeste kultuurist, mistõttu selle tarbimist nii lihtsalt ei lõpetata. Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia teadur David Nutt aga väidab, et tänu tema patenteeritud sünteetilisele joogile harjumuspärast alkoholi aastal 2050 enam ei jooda.
Nutt rääkis juba 2014. aastal, et ta plaanib turule tuua alkoholile tervisliku asendusjoogi. Algselt kasutas ta testides bensodiapseendi derivaati ehk rahustit, millel on ärevust leevendav toime. Hilisemates testides seda kasutatud pole. Bränd, mille Nutt lõi, on Alcarelle. Patenteeritud keemilisi ühendeid, mida asendusjookides kasutatakse ja mida on kokku üle 90, nimetab ta „alcosynthideks“.
Ideaalis tahab professor luua kunstlikku alkoholi, mis jäljendab päris alkoholi nn positiivset mõju, kuid sellel puuduvad negatiivsed tagajärjed, näiteks maksakahjustuse tekkimise oht. Antud jook võimaldab inimestel end joobes tunda nii, et järgmisel päeval pohmelli ja sellega kaasnevaid ebameeldivusi ei ole.
Kui aga tavapärane alkohol on nii tervist kahjustav, miks seda siis lihtsalt ära ei keelata? Aastatel 1920-1933 seda tehti. Nimelt ei võinud USAs sel ajal ei toota, müüa ega transportida alkohoolseid jooke. Naljakas on see, et alkoholi tarbimine polnud otseselt keelatud. Kõiki jooke, mis olid enne seaduse kehtestamist ostetud, võis juua oma kodu seinte vahel.
Esialgu valitsuse plaan töötas, kuid aja jooksul hakkasid illegaalse alkoholi varud suurenema, sest uus generatsioon ignoreeris seadusi. History.com toob välja, et alkohol jätkas suuremates linnades „voolamist“ – gängsterid ja salakaubavedajad ei teinud seadusest välja. Ligi 10 tuhat inimest suri seetõttu, et salaja toodetud alkohol oli inimestele kahjulik.
Kuigi alkohol kahjustab inimeste tervist, oodatakse selle turu kasvamist veelgi suuremaks. Allied Market Researchi andmete kohaselt oli alkohoolsete jookide turu väärtus 2015. aastal 1,344 miljardit dollarit, kuid aastaks 2022 progonoositakse selle kasvamist 1,594 miljardi dollarini. Turgu edasiviivateks jõududeks on kasvav noorte täiskasvanute generatsioon ja tõusev sissetulekute tase. Turu kasvu hoiavad aga tagasi mittealkohoolsete jookide suurenev tootmine ning tervise ümber keerlevad mured. Suurimad ettevõtted turul on Anheuser-Busch InBev (Belgia), Heineken Holding (Holland), Kirin Holdings (Jaapan), Asahi Group Holdings (Jaapan) ja Diageo (Inglismaa).
Artikli alguses mainitud professori David Nutti loodud Alcarelle võib alkoholiturul toimuva aga segamini paisata. Ideaalis peaks loodava toote mõju tekkima 15 minutiga ja kestma üks tund. Tegemist on maitsetu, lõhnatu ja kalorite vaba joogiga, mida tarbitakse sarnaselt veinile 2-3 klaasi mõne tunni jooksul.
Alcarelle’i plaan ei ole konkureerida suurte alkoholifirmadega, vaid pigem pakkuda nendele toodetele lisaks sarnase mõjuga, kuid tervislikumaid ja alkoholivabasid jooke. Seda võib võrrelda suhkru ja suhkruasendajatega, näiteks steeviaga. Viimast kasutades on alles nauditav magus maitse, kuid puudub negatiivne mõju tervisele.
Professori sõnul teavad alkoholi tootvad suurfirmad, et tulevikus ei pruugi alkoholi enam tänapäevasel kujul müügil olla ning on selle jaoks end juba viimased 10 aastat ette valmistanud. Samas ei taha ettevõtted kiirustada, sest tavaline alkohol toob väga palju raha sisse.
Mis puutub Alcarelle’i, siis 2018. aastal tegeleb ettevõte regulatiivse raamistiku läbitöötamisega, millele järgneb kolm aastat kliinilisi teste ning turule plaanitakse tulla 2022. aastal. Praegu on valikus kolm erinevat toote kandidaati. Kuna aga katsete tegemine nõuab palju raha (ca 7 miljonit naela) ja seadused on suhteliselt karmid, võib „alcosynthe“ sisaldav kokteil baarilettidele jõuda aga tegelikult veelgi kauema aja pärast.
Sünteetilisel alkoholil on ka palju kriitikuid. Mõned eksperdid väidavad, et on väga raske leida käitumist muutvat ja ilma mingisugustegi negatiivsete kõrvalmõjudeta uimastit. David Orren, Nutti äripartner, toob välja, et siiani pole alcosynthil negatiivseid mõjusid esinenud. Tema sõnul on aga väga palju teaduslikku tööd veel ees, mille pärast ei saa ta midagi sajaprotsendilise kindlusega väita. Ehk kokkuvõtlikult öeldes võib Nutti jook küll saada alkoholi asendusaineks, kuid siiani pole midagi kindlat veel tõestatud ning poodidesse ilmub see kõige suurema tõenäosusega alles aastate pärast.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
