Aasta on alanud LHV pensionifondide jaoks edukalt. Olukorras, kus kõik suuremad aktsiaturud olid veebruari lõpus punases, on LHV pensionifondid suutnud osakuomanike pensionivara kaitsta. Nimelt olid maailma aktsiaturud kaotanud aasta kahe esimese kuuga 2,1% oma väärtusest: Euroopa aktsiaturud 3,9% ja Põhja-Ameerika aktsiaturud eurodes mõõdetuna 2,6%. Seevastu Eesti ettevõtete aktsiad liikusid samal ajal suuremate turgudega võrreldes vastassuunas ning olid veebruari lõpuks 2,2% kallimad kui aasta alguses.
Olen juba pikemat aega olnud maailma suurimate aktsiaturgude järgmise viie ja kümne aasta tõusupotentsiaali suhtes skeptiline. Mida kõrgemad on aktsiahinnad, seda väiksem on tulevaste perioodide oodatav tootlus ja seda suurem on risk raha kaotada.
Kui analüüsida aktsiaturgude varasemaid ulatuslikke langusi, on näha, et vahetult enne neid on aktsiahinnad olnud alati ebamõistlikult kallid. Sellises olukorras on vaja üksnes katalüsaatorit, mis käivitab aktsiaturgude languse, kuid katalüsaator on tõepoolest ainult protsessi käivitaja – peamine põhjus on kõrge hinnatase. Eriti tugevalt liiguvad hinnad olukorras, kus turule sissepääs või sealt väljapääs on väga kitsas. Samamoodi on hinnaliikumised suured siis, kui on oht, et väga oluline osa investoritest käitub karjana, tehes otsuseid pigem selle järgi, mida teised teevad, mitte enda analüüsi tulemuse kohaselt.
Paaril viimasel aastal on LHV pensionifondid olnud peamiselt keskendunud uute investeerimisvõimaluste loomisele. Selle asemel et osta teiste investorite käest juba olemasolevaid väärtpabereid, oleme leidnud oma tee ja kasutame ära kohaliku turu võimalusi.
Oleme investeerinud peamiselt koduturgudele, mida tunneme paremini ja kus ka investeeringute vajajad tunnevad meid. Kui börsil kaubeldes on ostjal ja müüjal enamasti vastassuunalised ootused väärtpaberi edasise hinnaliikumise suhtes, siis otseinvesteeringut tehes on investoril võimalik istuda ettevõtjaga samal pool lauda. Me paigutame uut raha projektidesse, mis kasvavad, aidates kaasa uue väärtuse loomisele, seega ka meie riigi majanduse kasvule.
Kui rääkida lühidalt selle aasta alguses Eestisse tehtud investeeringutest, siis veebruaris investeerisime koos Euroopa Investeerimisfondi ja Trind Venturesi meeskonnaga uude IT-sektori idufirmade fondi. Usaldusfond Trind Ventures Fund I hakkab investeerima Eesti, Soome, Läti ja Leedu ning laiemalt Kesk- ja Põhja-Euroopa kasvuetapis infotehnoloogiaettevõtetesse. Märtsi algul paigutasime raha ka riskiinvesteeringute fondi Superangel, mis hakkab panustama varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse, aidates neil kasvada. IKT-sektor on püsivalt olnud üks tugevaid panustajaid Eesti majanduskasvu, mistõttu usume, et ka meie kliendid hindavad selle investeeringu kasulikkust ja potentsiaali.
Koos Swedbanki pensionifondidega rahastasime Alexela Euro Oili tanklaketi väljaostu. Selle sammuga kasvas Alexela tanklate arvu poolest Eesti suurimaks kütusemüüjaks.
Tegime investeeringu ka Coop Panga kolmeaastastesse võlakirjadesse, märkides neid 5 miljoni euro eest.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
