Märts oli maailma väärtpaberiturgudel endiselt rahutu. Suuremad rahvusvahelised aktsiaindeksid langesid kuuga keskmiselt 2–4%. Juba pikemat aega küllalt konservatiivset investeerimisstrateegiat järginud LHV pensionifondid on suutnud heitlikus turuolukorras klientide vara hästi säilitada.
Kuigi maailma majandus on viimasel ajal mõningal määral tugevnenud ja ettevõtete esimese kvartali tulemused näitavad tõenäoliselt kasumite korralikku kasvu, on veidi pikaajalisem perspektiiv siiski üsna ebakindel. USA keskpank on alates 2015. aasta lõpust tõstnud intressimäärasid kuus korda ja turud ootavad, et seda tehakse tänavu veel vähemalt kahel korral. Teised suuremad keskpangad lisavad uut raha ringlusesse, kuid ka nemad keeravad kraane koomale ja aasta lõpuks on protsess pöördunud.
See tähendab, et võlakirjaturgudel on tulevikus mitu suurt ostjat (kes hinnatasemest ei hooli) vähem ja pikaajalised intressimäärad näitavad tõusutrendi. Viimast suudaks takistada ainult üleilmne majandusseisak. USA kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäär on kerkinud juba 3% lähedale. Ei ole tõenäoline, et investorid on nõus veel pikemat aega laenama Saksa riigile kümneks aastaks raha 0,6%-ga, kui Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärk on 2%.
Olukorras, kus fikseeritud tootlusega rahvusvaheliste võlakirjade hinnad saavad tõenäoliselt ainult langeda, oleme oma meeskonnaga pööranud tähelepanu eelkõige Eesti turule. Mullu investeerisid LHV pensionifondid Eesti ettevõtetesse 170 miljonit eurot. Samal ajal paigutasid kõik Eestis tegutsevad pensionifondid Eestisse raha kokku 250 miljonit eurot. See on märkimisväärne summa, mis moodustab üle poole pensionifondidesse aasta jooksul investeeritud uuest varast.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmetel on 2018. aasta esimese kvartali lõpu seisuga investeerinud pensionifondide varadest Eesti majandusse kõige rohkem LHV, kelle investeering moodustab ligikaudu 67% kõigi pensionifondide investeeringutest Eesti majandusse.
Me loodame, et teised pensionifondihaldurid järgivad LHV samme ning teevad rohkem pingutusi, et leida ja analüüsida kohalikke investeerimisvõimalusi. Samuti loodame, et valitsus ei astu hooletusest või odava populaarsuse püüdmiseks samme, mis nulliksid kaks ja pool aastat tagasi jõustunud norminguid vähendava seadusemuudatuse mõju ega pööraks positiivseid protsesse tagasi.
Ma olen rahvusvaheliste aktsiaturgude kasvupotentsiaali suhtes endiselt skeptiline. Investorite (peamiselt pigem arvutite) ignorantsus paneb pead vangutama. Nii sisepoliitiline risk kui ka geopoliitilised riskid on kõikjal maailmas kasvanud, kuid aktsiainvestorid on sellest siiani mööda vaadanud. Praegu, kui aktsiahindu mõjutavad eelkõige indeksifondidesse voolav raha ja kvantitatiivsed investeerimisstrateegiad, eiratakse sündmuseid ja protsesse, mida ei ole kerge kvantifitseerida ning mudelitesse sisestada. Nüüdisaja finantssüsteemi üheks teoreetiliseks alustalaks oleva portfelliteooria järgi on turgudel tegutsevad investorid küll ratsionaalsed ja võtavad arvesse kogu avalikult kättesaadava info, ent reaalsuses ei pruugi olla kumbki neist eeldustest täidetud.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. LHV pensionifondide tingimuste kohaselt ei pea fondijuht fondide vara Eestisse investeerima. Eestisse tehtud investeeringute osakaalu suurenemise tagajärjel võib fondide tootlust oluliselt mõjutada Eesti majanduse käekäik või mõni muu sündmus või asjaolu, mis mõjutab Eestiga seotud emitentide käekäiku. Tulevikus võib Eesti investeeringute osakaal nii tõusta kui langeda.
Tweet
