Finantsinspektsioon hoiab paarikümnel inimesel silma peal

Pixabay.com

Eelmise aasta detsembris esitas isik G. J. enne Leedu börsi avamist suure ostuorderi mahepõllundusettevõtte AUGA grupi aktsiatele hinnaga 0,64 eurot, mis oli 16% kõrgem kui aktsia sulgemishind. Kaks minutit enne kauplemise algust tühistas ta orderi ja minut hiljem andis sisse müügiorderi hinnaga 0,569 eurot aktsia eest. Seega tõstis ta kunstlikult aktsia hinda ja müüs varem ostetud aktsiad maha kena kasumiga. Kuna G. J oli juba mõni aeg tagasi Leedu keskpanga uurimise all kahtlaste tehingute tõttu, saadi turumanipulatsioonile kiirelt järele ja teda trahviti 500 euroga. Samamoodi karistas Läti finantsinspektsioon selle aasta mais turumanipulatsiooni eest Jāni Žavnerut ja Māru Lībietit ning neile määrati 1000 euro suurune trahv.

Eestis teavitavad finantsinspektsiooni kahtlastest tehingutest nii börsimaaklerid, investorid kui ka börs ise. Turujärelevalve ja sunni divisjon juhi Kristjan-Erik Suurvälja sõnul tuleb enamik teateid just Läti ja Leedu investorite tehtud kahtlaste tehingute kohta. „Võib-olla arvavad pahatahtlikud investorid, et kui kaubelda Eesti maaklerite kaudu, siis on nad oma jurisdiktsioonist väljas ega jää vahele. Reaalsuses käib riikide vahel pidev suhtlus ja siin pole võimalik ära kaduda,” ütles Suurväli.

Eestis on grupiviisiline turumanipulatsioon karistatav kuriteona ja mitte-grupiviisiline väärteona. Viimane karistus jõustus Eestis kolm aastat tagasi, mille käigus mõisteti süüdi Arvo Nõges ja Aare Nõges AS-i Skano Grupp aktsiatega korraldatud turumanipulatsioonis.

Kuna Eesti turg on väike ja seetõttu ka läbipaistev, ei ole meil Suurvälja sõnul turumanipulatsiooniga akuutset probleemi. Kahtlaseid tehinguid teinutel hoitakse silma peal ning n-ö lipukesega inimesi on praegu Eestis paarkümmend, kuid tehinguid on rohkem. Samuti on neid, kellele on tehtud hoiatus. „Hoiatuse saanud isikud peavad meie kogemuse põhjal paar aastat vahet ja alustavad siis uuesti. Ahnusega on häda, et see läheb ainult suuremaks. Need inimesed ei ole seda tüüpi, et lõpetavad ära, pakivad vara kokku ja lähevad päikese alla puhkama. Tavaliselt nad jätkavad ning jäävad ühel hetkel paratamatult vahele,” kirjeldas ta.

Tehingute tegemist ei ole Suurvälja sõnul keeruline tõestada, sest see info edastatakse otse inspektsioonile. „Küll on aga keeruline tehingute hulgast mingit mustrit välja noppida ja näidata, et tehingutel on olnud turule mõju. Samuti tuleb tõendada eesmärk, miks isik neid tehinguid tegi,” selgitas ta. Näiteks võib tekkida olukord, kus isik mõjutab turgu kellegi teise kasuks ja seda on Suurvälja sõnul juba keerulisem tõendada.

Peale investorite jälgib finantsinspektsioon ajakirjandust, sest ka avaldatud info kaudu on võimalik aktsiahinda mõjutada. „Seal peaks olema kaks asja: ajakirjaniku kirjutisel peab olema mõju turule ja ta peab ise võtma midagi ette ostu või müügi näol. Ajakirjanik võib ka nalja pärast või tahtmatult turgu mõjutada, aga ei pruugi ise sealt mingit kasu saada,” rääkis Suurväli.

Samamoodi jälgitakse, kas ajakirjandusse jõudnud info on varem juba avaldatud või on tegemist siseinfoga, mis peaks olema kättesaadav kõigile investoritele. „Muidugi, ajakirjanduses mängivad rolli allikakaitse ja sõnavabadus, aga lõppkokkuvõttes saab isiku ikka süüdi mõista, kui häda käes on,” ütles ta.

Börsil kontrollib tehinguid automaatne süsteem, mis tabab turumanipulatsioonile viitavad märgid

Madis Pihlasalu, Nasdaq Tallinn turujärelevalve juht

Börs kasutab võimaliku turumanipulatsioni tuvastamiseks automaatset tehingute kontrollimise süsteemi, mis võtab arvesse turumanipulatsioonile viitavaid asjaolusid. Selliseid asjaolusid on mitu: näiteks kui isik omandab või võõrandab aktsia turu avamisel või sulgemisel, millega eksitatakse või proovitakse eksitada näidatud hindade alusel tegutsevaid investoreid. Samuti on signaal korralduste andmine, tühistamine või muutmine, mis muudavad teiste isikute jaoks kauplemissüsteemis olevate ehtsate tehingukorralduste kindlakstegemise keerulisemaks või tekitavad vale või eksitava märguande finantsinstrumendi pakkumise, nõudluse või hinna kohta. Peale selle võetakse arvesse tehingukorraldused, mis muudavad finantsinstrumendi suhtes pakutud soodsaimat ostu- või müügihinda või üldisemalt turuosalistele kättesaadava tellimusraamatu sisu ja need tühistatakse enne täitmist. Samuti tuvastatakse tehingud, kus sooritatud tehingute tagajärjel ei muutu reguleeritud turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi tulusaav omanik.