Pixabay
Pilgud teise poolaastasse pööranud investorid võtavad endaga kaasa eelkõige teadmise, et kaubavahetuses tekkinud hõõrdumised Ühendriikidega on juba hakanud jätma jälge nii ettevõtete tulemustesse kui ka Euroopa ning Hiina majandusaktiivsusesse. Kuidas tulevad kasvanud ebakindlusega toime fondijuhid?
Finantsturgudelt leiab üksjagu küsitlusi, mis aitavad selgust saada investorite meeleolust ning varade jaotusest. Neist üks olulisemaid on BofAMLi igakuine fondijuhtide küsitlus, millest võttis eelmisel kuul osa 231 investorit varade kogumahuga 663 miljardit dollarit.
Juuli raportist võib täheldada, et investorid on oma portfelle muutnud konservatiivsemaks, müües tsüklilisi varasid nagu näiteks arenevate turgude ning pangandussektoriga seotud väärtpabereid ning soetades kaitsevamat laadi ja ka kasvu pakkuvaid aktsiainvesteeringuid, mille sekka mahuvad tervishoiu- ning tehnoloogiasektori firmad.
Kui juunis omas võrdlusindeksiga võrreldes aktsiates ülekaalu netos 33% fondijuhtidest, siis juuliks vähenes osakaal 19% peale, mis oli madalaim tase alates 2016. aasta novembrist. Samal ajal jätkus kuuendat kuud järjest võlakirjade positsiooni suurendamine.
Allolevalt jooniselt on näha, et aktsiate ülekaal küündis jaanuaris ligi 60%ni, ühtides ajaperioodiga, mil globaalne aktsiaturg spurtis võimsalt rekordtasemele ning seisis seejärel silmitsi korrektsiooniga. Sestap võib küsitlust käsitleda vastupidise signaalina, mis praegu peegeldab kartlikumat hoiakut, kuid mitte piisavalt ekstreemset, et töötada ostusignaalina nagu 2016. aastal või 2011/2012. Toetav peaks aktsiaturgude seisukohast olema ka seik, et vaba raha hulk oli fondijuhtide koguvaradest juulis 4,7% (juunis 4,8%), mis jääb kõrgemaks viimase kümne aasta keskmisest (4,5%).
Ühendriikide aktsiaturg on sel aastal olnud superstaariks, näidates ligi 10% tootlust, samas kui mitmed Euroopa aktsiaturu indeksid jäävad aasta algusega võrreldes 2-3% punasesse ning Aasia kaupleb kerges plussis (Hiina on selgeks erandiks ligi -20% kukkumisega). See võib kõlada paradoksaalselt, kuid fondijuhid on hoidnud USA aktsiate osakaalu võrdlusindeksitest madalamal tasemel ligi poolteist aastat ning alles juulis otsustati lõpuks ostma hakata, tõstes positsiooni 9% ülekaalu ehk kõrgeimale tasemele alates 2017.a veebruarist.
Kuna Ühendriikide majandus naudib praegu ligi 3% majanduskasvu, ettevõtted ja tarbijad lõikavad kasu madalamast tulumaksust ning avalik sektor suurendab kulutusi, võib USA aktsiate osakaalu suurendamist vaadelda kui kaitse otsimist ebakindlamaks muutunud globaalses keskkonnas. Kui aga otsida siit tõlgendust, siis ajalooliselt on fondijuhtide portfellides kasvav USA aktsiate osakaal saatnud sealse aktsiaturu kohta negatiivset signaali.
Euroopa aktsiates on ülekaalu omatud alates 2016. aastast, ent juulis alanes see madalaimale tasemele alates 2016.a detsembrist (12%), viidates neutraalsemale positsioonile. Arenevate turgude aktsiates oli aprillis ülekaal võrdlusindeksiga võrreldes ligi seitsme aasta kõrgeim (43%), ent pärast juuli 23protsendipunktilist kukkumist olid arenevate riikide aktsiad nüüd 1% alakaalus, mis on regiooni aktsiaturu väljavaate seisukohast positiivne märk.
Allolev tabel kajastab läbi z-score’i fondijuhtide juulikuu positsioone ajalooga võrreldes ehk standardhälvet keskmisest. Taktikalisi vihjeid otsiv investor läheks pikaks varades, millest fondijuhid eemale hoiavad ning müüks lühikeseks populaarsemaid investeeringuid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
