Shutterstock
Ühendriikide majapidamiste laenud on kasvanud viimased 16 kvartalit järjest, küündides üle finantskriisi eel saavutatud eelmise tipu. Kuna hüpoteeklaenude kõrge tase mängis peamist rolli viimase surutise põhjustamises, tekitab kohustuste paisumine küsimuse, kas sarnane stsenaarium võib uuesti lahti rulluda.
NY FEDi andmetel kasvas USA majapidamiste võlg teises kvartalis 82 miljardi dollari võrra 13,29 triljonile dollarile, mis on nüüd 19,2% kõrgem 2013.a teises kvartalis saavutatud põhjast ning ületab 618 miljardi dollariga 2008.a kolmanda kvartali tippu. Kõige suurema osa kasvust moodustas teises kvartalis hüpoteeklaenude segment, kerkides kolme kuuga 60 miljardi dollari võrra 9,0 triljonile. Kinnisvaraga tagatud krediit alanes kvartaliga -4 miljardi dollari võrra, õppelaenud -2 miljardi dollari võrra, auto- ja krediitkaardi laenud kasvasid vastavalt 9 ning 14 miljardi dollari võrra.
Peamine põhjus, miks ameeriklaste võlakohustused purustavad uusi rekordeid, peitub auto- ja õppelaenude kiires kasvus. Kui 2008.a kolmandas kvartalis ulatus õppelaenude maht 0,611 triljoni ning autolaenud 0,809 triljoni dollarini, siis eelmises kvartalis olid numbrid vastavalt 1,405 ning 1,238 triljonit dollarit (tõus vastavalt 130% ning 53%).
Vaatamata rekordilistele laenukohutustele ei saa öelda, et nö võlapomm ameeriklaste jalge küljes oleks sama raske nagu 2007. aastal. Majanduskriisi järgselt tõmmati tarbimises pidurit, hakati laenusid tagasi maksma ning lisaks aitasid kohustusi allapoole tuua mahakandmised. Tugevnenud majanduse ning tööturu paranenud tingimuste tõttu jõudis tarbijate kindlustunne 2013.a punkti, kus julgeti uuesti panga uksele koputama minna. Ehkki võlg on kasvanud nüüdseks neli aastat järjest, on maksujärgsete sissetulekute kasv olnud kiirem.
Teisisõnu võivad majapidamiste laenukohustused praegu olla küll kõrgemad kui 2008. aastal, kuid nende suhe sissetulekutesse on alanenud 133% pealt 103%le. Lülitades valemisse veel suhteliselt madalad intressimäärad, maksab ameeriklane võla teenindamiseks keskmiselt 10,2% oma maksujärgsest sissetulekust, mis on viimaste aastakümnete üks madalaimaid näitajad (tipp oli 2007.a 13,2% peal).
Allikas: Bloomberg
Sama peegeldub ka tagasimaksega hilinenud laenude statistikast. Majapidamiste kõikidest kohustustest on vaid 4,5% juhtudest tagasimaksega hiljaks jäädud, märkides madalaimat taset alates 2006. aastast.
Siiski torkab silma kaks laenugruppi – õppe- ja autolaenud –, kus agressiivne mahtude kasv on toonud kaasa järjest rohkem inimesi, kes ei suuda neid teenindada. Näiteks kui kinnisvaraga tagatud laenude puhul on 90+ päeva tagasimaksega hilinenud laenude osakaal keskmiselt 1,11%, siis autolaenude puhul 4,2% ning õppelaenude näitaja koguni 10,9% (2006.a lõpus olid osakaalud vastavalt 2,62% ning 7,1%).
Uudised pole aga üdini halvad. Allolevalt jooniselt on näha, et üle 90 päeva tagasimaksega hilinevate õppelaenude kasv on aeglustunud viimase aasta jooksul, mille taga on osaliselt tööturu tingimuste edasine paranemine ning ka muudatused seaduses, mis võimaldavad õppelaenu tagasimakseid siduda oma sissetuleku tasemega ning venitada makseperiood kuni 25 aasta peale.
Kümme aastat on liiga lühike aeg, et kustutada mälustusi viimasest finantskriisist ning kui meediasse hakkavad jõudma pealkirjad võlga uppuvatest majapidamistest, on järeldused kiired tulema. Ohtlikuks muutuvad laenud siis, kui neid ei suudeta teenindada, ent siin on ameeriklased tänu madalale töötuse määrale ning stabiilsele palgakasvule pigem tõestamas vastupidist.
Tweet
