Shutterstock
Mida pikemaks venib majandustsükkel ning eufoorilisemaks muutub meeleolu erinevates varaklassides, seda tõenäolisemalt tuleb ühel hetkel lasta õhku välja. Me võime vaid spekuleerida, kust võiks pärineda järgmise paanika käivitaja, kui ulatuslikud saavad olema tagajärjed või kuidas kavatsevad reageerida vahepeal keskpankade hingeeluga paremini tuttavaks saanud turuosalised, kuid tegelikkus võib olla hoopis midagi muud. Sestap on võimatu olla oma rahaga alatasa õigel ajal õiges kohas, aga me saame astuda samme selleks, et vähendada negatiivsete sündmuste mõju.
Järgnevalt toon välja mõned põhimõtted, mis aitavad minna võimalikule krahhile vastu kindlama seljatagusega, lõigates samas kasu ka stsenaariumist, kus globaalne majandus jääb ilma suuremate tõrgeteta kasvama veel aastateks.
1. Lase gaasipedaali veidi järele
Kui öelda „investeerimine“, siis enamjaolt seostuvad sellega kinnisvara või aktsiad, vähemal määral aga võlakirjad. Ent just viimased ning muud samalaadsed fikseeritud sissetulekuga instrumendid on võtmeks portfelli tundlikkuse vähendamisel paanikasse sattunud finantsturgude suhtes.
Allolevalt jooniselt on näha, kuidas eurotsooni 50 juhtiva suurettevõtte aktsia liikumist peegeldav indeks kukkus 2008.a kriisis ligikaudu -60% ning pole tegelikult tänaseni sellest veel välja tulnud. Seevastu sama regiooni ettevõtete investeerimisejärguga võlakirjade indeks kaotas maksimaalselt -7%, taastudes langusest täielikult üheksa kuuga.
Allikas: Bloomberg
Ajalooliselt on aktsiaturud pakkunud kõrgemat tootlust, sest omanikuna saadakse osa ettevõtete kasumite kasvust, mille potentsiaal pole piiratud. Kuid osa sellest tasub siiski ohverdada veidi madalama riskiga tootluse kasuks, et pehmendada börsikrahhi lööki. Mängides näiteks eelmist kriisi läbi portfelliga, kus 40% oleks olnud eelpool mainitud võlakirjades ning ülejäänud eurotsooni suurfirmade aktsiates (Stoxx 50), piirdunuks kaotus kõige mustemal hetkel -60% asemel -39%ga.
Siinkohal ei saa paraku eirata fakti, et aastaid väldanud hinnatõusu järel on atraktiivsete võlakirjade leidmine muutunud keeruliseks, mis ühtlasi tähendab seda, et järgmises kriisis on ka langusruumi antud varaklassis rohkem.
2. Muuda teekond võimalikult pikaks
Kui minu eesmärk oleks panustada aktsiaturule vaid üheks päevaks, siis on lõpptulemuse ehk tõusu või languse ennustamine praktiliselt sama hea nagu mündi viskamine. Isegi aastane perspektiiv ei annaks garantiid, et ma oma investeeringuga plussi jääksin, sest majandusaktiivsus sõltub tarbijate ning ettevõtete kindlustundest, mida võivad mõjutada ka lühiajalised tegurid nagu näiteks valimised, seadusemuudatused, geopoliitika. Mida pikemaks me investeerimishorisondi venitame, seda paremini laseme esile kerkida inimkonna ambitsioonil pürgida kõrgemale ja kaugemale.
Järgneval joonisel on toodud Ühendriikide aktsiaturgu peegeldav S&P 500 indeks ning vaadeldud alates 1970. aastast selle erinevate investeerimisperioodide tootlusi. Kui oleksin näiteks paigutanud 1. jaanuaril oma raha 12ks kuuks USA aktsiaturule, siis parimal juhul oleksin teeninud 34% (1995) tootlust ning halvimal juhul kaotanud -38% (2008.a). Mida pikemaks ajaperioodi venitan, seda väiksemaks muutuvad suurimad kaotused ning kui oleksin koguni 15 aastaks investeerinud, siis halvimal juhul pidanuks leppima +40% kasvuga (2000-2014).
Allikas: Bloomberg
3. Vaba raha ei pea häbenema
Ajal, mil finantsturgudel läheb hästi, on vaba raha üldiselt viimane asi, mida portfellis tahetakse näha. Nii nagu eelmises punktiski, tasub siingi eeskuju võtta Warren Buffettist, kes julgeb ka praegustel hinnatasemetel investeerida, kuna paarikümne aasta perspektiivis saavad ettevõtted olema palju paremal järjel. Kuid iga hinnaga ta seda ei tee, mistõttu on vaba raha Berkshire Hathaway bilansis kasvanud rekordile lähedase 111 miljardi dollarini, ületades 2008.a kriisieelset tippu 2,5 korda.
Isegi kui 10% või 20% portfellist seisab rahas ning ei teeni tulu, võib see pikaajaliselt aidata siiski portfelli edule kaasa, kuna pakub likviidsust haaramaks kinni börsikrahhi ning majandussurutise korral tekkivatest võimalustest. Kui aga portfell on 100% riskivaradesse investeeritud ning turg peaks kukkuma 40-50%, saab potentsiaalikamaid firmasid osta vaid mõne teise investeeringu langust realiseerides. Warren Buffetti ja Charlie Mungeri silmis toovad majanduslangused taevasse pilved, kust sajab lühikest aega kulda. Nad ei jookse siis välja mitte lusikatega, vaid vannidega ning neid on varuks juba kogunenud üksjagu.
Allikas: Berkshire Hathaway, LHV
4. Hajuta ostusid ajas
Kui aga kavatsed alles täna investeerima hakata, tasub kaaluda rahasumma paigutamist turgudele järk-järgult. Arvestades seda, et börsid on iga 10-15 aasta järel mõne suurema kriisiga silmitsi seisnud, siis võime praegu olla lähemal pigem seismilisematele aegadele, kui et samasugusele 9aastasele tõusule, mida oleme kogenud alates 2009.aastast.
Väikseid summasid regulaarselt investeerides lõikame kasu võimalikest langustest, kuna soetatud väärtpaberi keskmine hind portfellis tuleb allapoole ning muudab seetõttu ka suuremad kukkumised psühholoogiliselt kergemaks. Kuid sellel lähenemisel on ka omad negatiivsed küljed eeskätt kõrgemate tehingutasude näol, kuna ühe korra asemel soetatakse väärtpabereid korduvalt ning samuti võib keskmine hind hoopis ülespoole liikuda, kui pulliturg jätkub kogu investeerimishorisondi jooksul.
Investeerimisel tekib tihti tahtmine võimalikult kiiresti oma eesmärkideni jõuda ja nõnda lendavad aknast välja kulunud tõed riskide hajutamisest ning kannatlikkusest, mis muidu aitavad portfellil ka kõige koledamatest stsenaariumitest lõpuks edukalt väljuda. Tänu oma võrdlemisi lihtsale investeerimisfilosoofiale on Warren Buffett maailma kolmandaks kõige jõukam mees aga kui Amazoni asutaja ning tegevjuht Jeff Bezos küsis, miks inimesed tema tehinguid siis ei kopeeri ja endale samasugust edu ei taga, vastas Buffett: „Sest keegi taha aeglaselt rikkaks saada.“
Tweet
