Pixabay
Kui september osutus Ühendriikide aktsiaturgudel tavapäratult rahulikuks, siis oktoober näitab langustega juba märksa tuttavamat palet. Volatiilsuse üheks põhjuseks loetakse intressimäärade tõusu, ent sugugi vähemtähtsamaks pole jäänud rahvusvahelist kaubandust kägistama hakanud tariifid. Eelkõige ollakse huvitatud, milliseks kujuneb vastasseisu lõpplahendus Hiina ja USA vahel, lülitades valemisse kolmandagi teguri ehk Ühendriikide vahevalimised.
Enne oktoobrit tõi iga nädal mõne uudise kas uutest tariifidest, soojenenud või jahenenud kaubandussuhetest, ent viimase kuu jooksul on arengud vaibunud. Väidetavalt otsustas Hiina septembri teises pooles loobuda edasistest läbirääkimistest kuniks 6. novembri vahevalimised on Ühendriikides peetud.
Praegu kontrollivad vabariiklased nii senatit kui ka esindajatekoda, mis lihtsustab presidendi erakonna nägemusele vastava poliitika ellu kutsumist ja nii sooviksid nad valimiste järel seisu ka jätta. Tõenäoliselt tervitaksid ka finantsturud seda kõige enam, sest jätkuks ekspansiivne fiskaalpoliitika ning jõustada üritatakse maksureformi teist ringi, mis muudaks mullu detsembris kümneks aastaks rakendunud üksikisiku maksukärped jäädavaks.
Ajalugu ning jooksvaid küsitlusi aga teejuhiseks võttes peaksid demokraadid esindajatekoja kontrolli enda kätte haarama. Lõhenenud kongress maksumäärasid kohe tagasi tõstma tõenäoliselt ei hakkaks, küll aga võivad demokraadid nõuda kasvava eelarve puudujäägi vähendamist ning kasutada mõjujõuna riigi võlalimiiti – seadusega ette nähtud piirmäär, kui palju tohib valitsuse võlakoorem olla.
Vahevalimisi võib vaadelda ka kui rahva hinnangut Trumpi senistele otsustele kaubanduses. Kui vabariiklased säilitavad kontrolli kongressis, valideerib see senist protektsionistlikku poliitikat. Kui demokraadid peaksid haarama ohjad esindajatekojas ja vabariiklased senatis, ei pruugi see olla veel piisav survestamaks Trumpi pehmendama oma hoiakut, kuna osad demokraadid pooldavad samuti Hiina suhtes rangemat lähenemist. Küll aga võib olukord muutuda demokraatide võidu korral nii senatis kui ka esindajatekojas, peegeldades rahva häälekamat vastuseisu senisele poliitikale ning muutes vabariiklasi ja Donald Trumpi 2020.a presidendivalimisi silmas pidades potentsiaalselt ettevaatlikumaks.
Vahevalimised annavad seega rohket mõtteainet finantsturgude jaoks ning ajalugu pakub omaltpoolt seedimiseks veel ühte huvitavat asjaolu. Nimelt on USA aktsiaturg vähemalt 1950. aastast alates alati edasi tõusnud järgneva aasta jooksul pärast vahevalimisi, mida argumenteeritakse osaliselt sellega, et võimul olev president alustab kahe aasta pärast toimuvateks valimisteks majanduskasvu soodustavate sammudega poolehoiu tugevdamist.
Allikas: Strategas
Ja kui küsida, milline on parim võimalik poliitiline kombinatsioon, siis LPL Financiali kohaselt näitas S&P 500 suurimat tootlust siis, kui presidendiks oli demokraat ning vabariiklased kontrollisid kongressi. Teiseks parima tulemuse tõi demokraadist president jagunenud kongressiga, kuid üsna samasuguse resultaadi andis ka vabariiklasest president jagunenud kongressiga. Kõige kesisemaks jäi tootlus vabariiklasest presidendi ning demokraatide kontrolli alla läinud senati ning esindajatekoja korral – tulemus, mida otseselt ei saa välistada ka tänavu.
Allikas: LPL Financial
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
