Wikipedia
Venemaal sündinud Vitalik Buterin soovis muuta Bitcoini, aga kui teda kuulda ei võetud, lõi ta hoopis oma krüptoraha.
Teda on iseloomustatud kui rahutut poissi, kes reisib palju. Ta on üdini andekas ning eriti kiidetakse tema head matemaatilist taipu. Mõnikord pälvib ta meedias hoopis tähelepanu oma silmatorkavate moevalikute tõttu. Ta on avatud suhtlemisega ning esineb palju konverentsidel üle maailma.
Moskva piirkonna poiss
Vitalik Buterin on sündinud Venemaal Moskva oblastis, pealinnast kagu suunas 113 kilomeetri kaugusel asuvas 150 000 elanikuga Kolomna linnas arvutiteadlase Dmitri Buterinini ja Natalia Ameline, neiupõlvenimega Tšistjakova, pojana.
Kui Vitalik oli kuuene, otsustasid vanemad paremate töökohtade ja heaolu huvides kolida Kanadasse, kus Vitalik läks kooli. Kolmandas klassis lõi välja tema anne reaalainetes ja poiss paigutati andekate laste klassi. Ta suutis kolmekohaliste numbritega arvutada kaks korda kiiremini kui eakaaslased.
Hiljem õppis Buterin neli aastat Torontos asuvas Abelardi erakõrgkoolis, kus ta veetis enda sõnul oma elu kõige huvitavamad ja tõhusamad aastad. Talle meeldis õpilaste ja õpetajate vaheline tihe suhtlemine ning koolitöö põhjalikkus pani ta õppima ja keskenduma õppimisele kui elu peamisele eesmärgile. Ta polnud varasemalt traditsioonilise haridussüsteemi austaja, aga kui ta nägi, et õpetatavaid teemasid käsitleti koolis sellise pühendumisega ja keskendumisega intellektuaalsele uurimisele, siis muutusid kardinaalselt nii tema suhtumine kui ka õpitulemused. Ta on öelnud, et haridus on tema jaoks hoopis midagi muud kui ainult üksikute faktide või mõistete pähetuupimine: kõige tähtsam on õppida mõtlema, õppida mõistma ja õppida, kuidas omandada uusi teadmisi. 2013. aastal saavutas noormees rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil kolmanda koha.
Bitcoin
Bitcoinist kuulis Vitalik esimest korda oma isalt 2011. aastal ja vaimustus sellest. Ta hakkas käima internetifoorumites, kus räägiti Bitcoinist. Seal hakkas ta suhtlema mehega, kes soovis internetiavarustes luua Bitcoini blogi. Blogipidaja pakkus igaühele, kes kirjutab sinna artikli, viis bitcoin’i-münti. Vitalik haaras võimalusest kinni ja tegi lehele kaastööd, kuni see kinni pandi. Põhjuseks oli avalikkuse liiga väike huvi Bitcoini vastu.
2011. aasta septembris pakuti Vitalikule võimalust lüüa kaasa Bitcoini ajakirja loomisel. Ta esitas kaasalöömisel tingimuse, et temast saab ajakirja üks kaasasutajatest ja peamistest autoritest. Samas jätkas ta artiklite kirjutamist ka teistele krüptorahateemat käsitlevatele väljaannetele, nagu Bitcoin Weekly.
2012. aastal hakkas Bitcoini ajakiri ilmuma ka paberkandjal. Ajakirja on peetud esimeseks tõsiseltvõetavaks krüptorahasid käsitlevaks väljaandeks. Vitaliku panus sellesse oli suur, enda väitel kulutas ta iga nädal kuni 20 tundi artiklite kirjutamisele.
Ajakirja saadeti tellijatele üle maailma ja seda sai osta ka raamatukauplustes või lugeda veebis reaalajas. Ühe kuu tellimus maksis 2012. aastal üheksa dollarit, kuigi enamikku artikleid sai internetis lugeda ka tasuta.
2014. aastal omandas ajakirja meediaettevõte BTC Media, kes kirjastab teisigi krüptorahateemasid käsitlevaid väljaandeid. Vitalik jätkas mõni aeg veel kaasautorina.
Ethereum
Mida rohkem Vitalik Bitcoinist kirjutas, seda enam mõistis ta, et süsteem vajab edasiarendamist. 2013. aastal suundus ta reisile, et suhelda teiste arendajatega, kes jagasid tema seisukohti. Jõudnud tagasi Torontosse, avaldas ta nn valge paberi, kus pakkus esimest korda välja Ethereumi loomise. Valgeks paberiks kutsutakse raportit või suunist, milles tuuakse välja probleeme ja pakutakse neile lahendusi. Oma dokumendis väitis Buterin, et Bitcoini süsteem vajab muutust. Kui ta ei saanud oma ideele toetust, pakkus ta välja uue platvormi loomise.
2014. aastal läks Buterin õppima Ontario provintsis asuvasse Waterloo ülikooli, kuid kukkus sealt välja, kui sai 100 000 dollari suuruse Thieli stipendiumi, mida antakse neile, kes suudavad luua midagi uut ja huvitavat. Seepeale pühenduski Vitalik täielikult Ethereumile.
Vitaliku kirjelduse kohaselt pidi Ethereumist saama hajutatud juhtimisega ühiskaevandusvõrgustik ja tarkvara arendamise platvorm, mis hõlbustab uute krüptovääringute loomist, jagades vaid ühte plokiahelat. Kui Bitcoin pakub krüptograafiliselt tagasipöördumatuid makseid, siis uue keskkonna Ethereumi lubaduseks sai pakkuda nutilepinguid, mille täitmise tagab krüptograafia. Arvutuste ja maksete tegemiseks liigub Ethereumis ka krüptoraha nimega ether ning võrgus töötab detsentraliseeritud virtuaalmasin, milles saab nutilepinguid ehk programmeeritavat koodi tööle panna.
Buterin on öelnud, et ta on tõeliselt tänulik võimaluse eest töötada sellises huvitavas ja interdistsiplinaarses tööstusvaldkonnas, kus saab suhelda nii krüptograafide, matemaatikute kui ka majandusprominentidega aitamaks neil luua tarkvara ja vahendeid, mis on mõjutanud juba kümneid tuhandeid inimesi üle maailma, ning töötada iganädalaselt akuutsete probleemidega, mis puudutavad arvutiteadust, majandust ja filosoofiat. Vitalik on avatud lähtekoodiga tarkvarade veendunud toetaja ja ta on osalenud mitmete nende arendamises, nagu näiteks KryptoKit, pybitcointools, multisig.info ja btckeysplit.
Libauudis kukutas väärtust
Ethereumi algus oli aeglane. 2015. aasta septembris loodud krüptoraha hakkas tuure üles kerima alles 2017. aasta keva-del, kui selle hind jõudis aasta alguse kaheksalt dollarilt 19. juuniks 358 dollarini.
Allikas: Coindesk
Ilmselt tõusis Ethereum sel ajal Bitcoini järel maailmas tuntuselt teiseks krüptorahaplatvormiks. Sarnaselt Bitcoiniga kasutavad ka Ethereumi enamasti need investorid, kes tunnevad ühelt poolt krüptorahade vastu huvi, kuid teiselt poolt leiavad, et see on hea valuuta, millega spekuleerida.
Kui Bitcoini looja on siiani saladus – teatakse vaid, et selle on leiutanud isik või grupeering nimega Satoshi Nakamoto –, siis Vitalik ei ole oma osa Ethereumi loomisel kunagi varjanud. Ilmselt just Buterini isik ja tema avalikud esinemised on osaliselt selle taga, et Ethereumi krüptoraha on osutunud nõnda edukaks.
Seda kinnitab ka fakt, et kui läinud suvel avaldas 4chan libauudise Buterini hukkumisest autoõnnetuses, kukkus Ethereumi hind keskeltläbi poole võrra. „Fataalsest autoõnnetusest taastumine on Ethereumile keeruline, kogu krüptosfäär on nüüd suures jamas,” anti uudistes teada. Libauudisejuhtum näitas analüütikute hinnangul, kui kergesti saab krüptoraha väärtust kõigutada.
Pärast seda, kui turuosalised mõistsid, et Buterin pole surnud ja tegemist on libauudisega, hüppas Ethereum taas kõrgustesse ning ether’i hind kerkis tänavu aasta alguses üle 1200 dollari. Arvatakse, et Buterinile kuulub ligikaudu 400 000 ether’it. Tema varanduse väärtus küündis loetud päevadel poole miljardi dollarini. Tänaseks on ether’ite hind langenud jälle alla 300 dollari.
Tiit Efert
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 3/2018
Tweet
